BG 12.1: Arjuna küsis: Keda peetakse täiuslikumaks — kas neid, kes
on alati vastavalt ettekirjutustele hõivatud Sinu pühendunud teenimisega, või
neid, kes kummardavad impersonaalset Brahmanit, mitteavaldunut?
BG 12.2: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Neid, kes keskendavad oma
mõistuse Minu isiksuslikule kujule ning on tugeva ja transtsendentaalse usuga
pidevalt hõivatud Minu teenimisega, pean Ma kõige täiuslikemaks.
BG 12.3-4: Kuid need, kes kummardavad mitteavaldunut, seda, mis jääb
väljapoole meeltetaju, kõikeläbivat, käsitlematut, muutumatut, kindlat ja
liikumatut — Absoluutse Tõe impersonaalset
kontseptsiooni — kontrollides erinevaid meeli ja suhtudes võrdselt
kõikidesse elusolenditesse, ning kelle tegevus on suunatud üleüldisele
heaolule, jõuavad lõpuks Minuni.
BG 12.5: Nende jaoks, kelle mõistus on kiindunud mitteavaldunusse,
Kõigekõrgema impersonaalsesse aspekti, on arenemine väga vaevarikas.
Materiaalses kehas viibijaile on selle praktika abil arenemine alati raske.
BG 12.6-7: Kuid need, oo, Pṛthā poeg, kes kummardavad Mind, ohverdades
kõik oma tegevused Minule ning pühendudes vankumatu usuga Minule, need, kes on
rakendanud end Minu pühendunud teenimisse ning kes mediteerivad alati Minule,
olles keskendanud oma mõistuse Minule, päästan Ma kiirelt sünni ja surma
ookeanist.
BG 12.8: Keskenda oma mõistus Minule, Jumala Kõrgeimale Isiksusele, ning
rakenda kogu oma arukus Minu teenimisse. Sedasi elad sa kindlasti alati
Minus.
BG 12.9: Mu kallis Arjuna, oo, rikkuste võitja, kui sa ei suuda
keskendada oma mõistust kõrvalekaldumatult Minule, siis järgi bhakti-jooga
reguleerivaid printsiipe. Sel viisil arendad sa endas soovi Minuni jõuda.
BG 12.10: Kui sa ei suuda järgida bhakti-jooga reguleerivaid printsiipe,
siis püüa lihtsalt töötada Minu heaks, sest tehes tööd Minu heaks, jõuad sa
täiuslikkuse tasandile.
BG 12.11: Ent kui sa ei ole suuteline töötama Minu teadvuses, siis püüa
tegutseda, loobudes kõikidest oma töö resultaatidest ning püüa enese üle
valitseda.
BG 12.12: Kui sa ei ole ka selleks võimeline, siis arenda endas teadmisi.
Kuid teadmistest parem on meditatsioon ning meditatsioonist parem on oma
tegevuse viljadest loobumine, sest sellise loobumuse läbi on võimalik saavutada
mõistuse rahu.
BG 12.13-14: See, kes ei kadesta ühtegi elusolendit, vaid suhtub neisse
kõigisse sõbralikult, kes ei pea ennast millegi omanikuks ning on vaba valest
egost, kes säilitab tasakaalu nii õnnes kui kannatustes, kes on salliv, alati
rahuldatud, ennast kontrolliv ning kes on rakendanud end otsustavusega
pühendunud teenimisse, olles keskendanud Oma mõistuse ja arukuse
Minule — selline pühendunu on Mulle väga kallis.
BG 12.15: See, kes ei sega kedagi ega lase kellelgi ennast häirida, kes
ei kaota tasakaalu ei õnnes ega kannatustes, ei hirmus ega mures, on Mulle väga
kallis.
BG 12.16: Minu pühendunu, kes ei ole sõltuvuses asjade tavalisest
kulgemisest, kes on puhas, omab teadmisi, on vaba muredest ja kõikidest
vaevadest ning kes ei püüdle oma töö resultaatide poole, on Mulle väga
kallis.
BG 12.17: Selline pühendunu, kes ei rõõmusta ega kurvasta, kes ei kurda
ega ihalda ning kes on loobunud nii soodsatest kui ka ebasoodsatest asjadest,
on Mulle väga kallis.
BG 12.18-19: Selline inimene, kes suhtub võrdselt nii sõpradesse kui ka
vaenlastesse, kes ei kaota tasakaalu ei austuse ega teotuse korral, kes ei lase
end häirida kuumusest ja külmast, õnnest ja kurbusest, kuulsusest ja
häbistatusest, kes on vaba igasugustest saastavatest suhetest, on alati vaikne
ja rahul kõigega, kes on valmis loobuma ka oma elupaigast, kes on kinnistunud
teadmistes ning kes on rakendanud end Minu pühendunud teenimisse, on Mulle väga
kallis.
BG 12.20: Need, kes kindlas usus järgivad seda hävimatut pühendunud
teenimise teed ja alistuvad sellele täielikult, seades Mind oma kõrgeimaks
eesmärgiks, on Mulle ääretult kallid.