Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.53
nāhaḿ vedair na tapasā
na dānena na cejyayā
śakya evaḿ-vidho draṣṭuḿ
dṛṣṭavān asi māḿ yathā
na — mitte kunagi; aham — Mina;
vedaiḥ — "Vedade" uurimise läbi; na — mitte kunagi;
tapasā — rangete askeeside läbi; na — mitte kunagi;
dānena — heategevuse läbi; na — mitte kunagi;
ca — samuti; ijyayā — kummardamise läbi; śakyaḥ — on
võimalik; evam-vidhaḥ — sel moel; draṣṭum — näha;
dṛṣṭavān — nägemas; asi — sa oled; mām — Mind;
yathā — nagu.
TÕLGESeda Minu keha, mida sa oma transtsendentaalsete silmadega
praegu näed, pole võimalik mõista lihtsalt "Vedasid" uurides, rangeid askeese
järgides, heategevusega tegeledes või Minu ees templis kummardades. Need ei ole
vahendid, mille abil Mind on võimalik näha sellisena nagu Ma olen.
SELGITUSKṛṣṇa ilmus Oma vanemate Devakī ja Vasudeva ette esmalt
neljakäelisel kujul ning seejärel omandas Ta kahekäelise keha. Ateistidel või
neil, kes ei praktiseeri pühendunud teenimist, on seda saladust väga raske
mõista. Õpetlased, kes uurivad vedalikke pühakirju üksnes grammatika õppimiseks
või akadeemiliste teadmiste omandamiseks, ei suuda Kṛṣṇat mõista. Samuti ei
suuda Teda mõista inimesed, kes külastavad templit, kummardades Jumala ees
üksnes vastava tava tõttu. Nad külastavad templit, kuid ei suuda mõista Kṛṣṇat
sellisena nagu Ta on. Kṛṣṇat on võimalik mõista üksnes pühendunud teenimise
teed käies. Seda selgitab Kṛṣṇa Ise järgnevas värsis.
<<<< >>>>