Arjuna tahtis näha Kṛṣṇat Tema kõiksuse kujul, mis vaatamata oma transtsendentaalsele olemusele on avaldunud kosmilise avaldumisena ning on seetõttu sellele materiaalsele loodusele omaselt ajalik. Samamoodi nagu see materiaalne loodus avaldub ja kaob, avaldub ja kaob ka Kṛṣṇa kõiksuse kuju. Erinevalt Kṛṣṇa teistest kehastustest ei asetse see igavesena vaimses taevas. Mis puutub pühendunutesse, siis ei ihalda nad näha Kṛṣṇa kõiksuse kuju, ent kuna Arjuna avaldas sellist soovi, ilmutas Kṛṣṇa End ka sellisel kujul. Tavaline inimene ei suuda Kṛṣṇa kõiksuse kuju näha. Võime selle nägemiseks annab Kṛṣṇa Ise.