11. Peatükk: Kõiksuse kuju

Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.41-42


sakheti matvā prasabhaḿ yad uktaḿ
he kṛṣṇa he yādava he sakheti
ajānatā mahimānaḿ tavedaḿ
mayā pramādāt praṇayena vāpi


yac cāvahāsārtham asat-kṛto 'si
vihāra-śayyāsana-bhojaneṣu
eko 'tha vāpy acyuta tat-samakṣaḿ
tat kṣāmaye tvām aham aprameyam


sakhā — sõber; iti — sel moel; matvā — mõeldes; prasabham — jultunult; yat — ükskõik, mida; uktam — öelnud; he kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; he yādava — oo, Yādava; he sakhe — oo, mu kallis sõber; iti — sel moel; ajānatā — teadmata; mahimānam — hiilgust; tava — Sinu; idam — see; mayā — minu poolt; pramādāt — rumalusest; praṇayena — armastusest; vā api — või; yat — ükskõik, mida; ca — samuti; avahāsa-artham — naljaks; asat-kṛtaḥ — teotanud; asi — Sa oled olnud; vihāra — lõõgastumas; śayyā — lamamas; āsana — istumas; bhojaneṣu — või koos einestades; ekaḥ — üksinda; atha vā — või; api — samuti; acyuta — oo, eksimatu; tat-samakṣam — kaaslaste seltsis; tat — kõik need; kṣāmaye — palun andestust; tvām — Sinult; aham — mina; aprameyam — mõõtmatu.

TÕLGE

Mõeldes Sinust kui oma sõbrast, olen ma järelemõtlematult pöördunud Sinu poole, sõnadega "Oo, Kṛṣṇa!", "Oo, Yādava!", "Oo, mu sõber!", teadmata Sinu tegelikust hiilgusest. Palun andesta mulle kõik, mida ma olen rumalusest või armastusest teinud. Ma olen Sind korduvalt teotanud, heitnud nalja Sinu üle kui me lõõgastusime, lamades samal voodil, või kui me istusime või einestasime koos, vahel üksi olles ja vahel oma sõprade seltsis. Oo, eksimatu, palun andesta mulle kõik need solvangud.


SELGITUS

Ehkki Kṛṣṇa ilmutas End Arjunale Oma kõiksuse kujul, ei ole Arjuna unustanud oma sõprussuhteid Kṛṣṇaga ning seepärast palub ta Kṛṣṇalt andestust oma paljude sundimatute ütluste pärast, mis on omased sõprussuhtele. Arjuna tunnistab, et ta ei teadnud varem, et Kṛṣṇa võib omandada sellise kõiksuse kuju, ehkki Kṛṣṇa oli sellest Arjunale kui Oma lähedasele sõbrale rääkinud. Arjuna ei osanud öelda, kui mitmeid kordi oli ta Kṛṣṇat teotanud, öeldes Talle "Oo, mu sõber," "Oo, Kṛṣṇa," "Oo, Yādava" jne, teadvustamata Kṛṣṇa külluslikkust. Kuid Kṛṣṇa on sedavõrd heatahtlik ja armulik, et hoolimata Oma külluslikkusest, mängis Ta Arjuna kui sõbraga. Sellised on vastastikused, transtsendentaalsed armastussuhted pühendunu ja Jumala vahel. Elusolendi ja Kṛṣṇa vahelised suhted on igavesed ning, nagu näha ka Arjuna käitumisest, pole neid võimalik unustada. Ehkki Arjuna nägi Kṛṣṇa kõiksuse kuju külluslikkust, ei unustanud ta oma sõprussuhteid Temaga.

<<<<    >>>>