11. Peatükk: Kõiksuse kuju

Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.39

vāyur yamo 'gnir varuṇaḥ śaśāńkaḥ
prajāpatis tvaḿ prapitāmahaś ca
namo namas te 'stu sahasra-kṛtvaḥ
punaś ca bhūyo 'pi namo namas te

vāyuḥ — õhk; yamaḥ — kontrollija; agniḥ — tuli; varuṇaḥ — vesi; śaśa-ańkaḥ — Kuu; prajāpatiḥ — Brahmā; tvam — Sina; prapitāmahaḥ — esiisa; ca — samuti; namaḥ — minu lugupidamine; namaḥ — taas minu lugupidamine; te — Sulle; astu — olgu; sahasra-kṛtvaḥ — tuhat korda; punaḥ ca — ja uuesti; bhūyaḥ — uuesti; api — samuti; namaḥ — avaldades oma lugupidamist; namaḥ te — avaldades oma lugupidamist Sinule.

TÕLGE

Sina oled õhk, Sina oled kõrgeim valitseja! Sina oled tuli, Sina oled vesi, Sina oled ka Kuu! Sa oled Brahmā, esimene elusolend, ning elusolendite suur esiisa! Seepärast avaldan ma Sulle oma sügavat lugupidamist tuhat korda, ja üha uuesti ja uuesti.

SELGITUS

Jumalat nimetatakse siin õhuks, kuna õhk on kõigest pooljumalate poolt kontrollitavast olulisim, sest see on kõikeläbiv. Arjuna nimetab Kṛṣṇat siin ka elusolendite suureks esiisaks, kuna Kṛṣṇa on Brahmā isaks, Brahmā on aga selle universumi esimene elusolend.

<<<< >>>>