11. Peatükk: Kõiksuse kuju

Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.35


sañjaya uvāca

etac chrutvā vacanaḿ keśavasya
kṛtāñjalir vepamānaḥ kirīṭī
namaskṛtvā bhūya evāha kṛṣṇaḿ
sa-gadgadaḿ bhīta-bhītaḥ praṇamya


sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; etat — sel viisil; śrutvā — kuuldes; vacanam — kõnet; keśavasya — Kṛṣṇa; kṛta-añjaliḥ — kokkusurutud peopesadega; vepamānaḥ — värisedes; kirīṭī — Arjuna; namaskṛtvā — avaldades lugupidamist; bhūyaḥ — taas; eva — samuti; āha — ütles; kṛṣṇam — Kṛṣṇale; sa-gadgadam — väriseval häälel; bhīta-bhītaḥ — hirmunud; praṇamya — avaldades lugupidamist.

TÕLGE

Sañjaya ütles Dhṛtarāṣṭrale: Oo, kuningas, olles kuulnud neid sõnu Jumala Kõrgeimalt Isiksuselt, avaldas Arjuna värisedes ja kokkusurutud peopesadega Jumal Kṛṣṇale taas ja taas oma lugupidamist. Kartlikul häälel kõneles ta Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.


SELGITUS

Nagu me oleme juba selgitanud, sattus Arjuna Jumala Kõrgeima Isiksuse kõiksuse kuju poolt tekitatud olukorra tõttu suurde hämmeldusse ning seetõttu avaldas ta taas ja taas Kṛṣṇale oma lugupidamist. Väriseval häälel hakkas ta Kṛṣṇa poole palvetama, tehes seda mitte kui Kṛṣṇa sõber, vaid kui Tema imestunud pühendunu.

<<<<    >>>>