11. Peatükk: Kõiksuse kuju

Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.2


bhavāpyayau hi bhūtānāḿ
śrutau vistaraśo mayā
tvattaḥ kamala-patrākṣa
māhātmyam api cāvyayam


bhava — ilmumine; apyayau — kadumine; hi — kindlasti; bhūtānām — kõikide elusolendite; śrutau — on kuuldud; vistaraśaḥ — üksikasjalikult; mayā — minu poolt; tvattaḥ — Sinult; kamala-patra-akṣa — oo, lootosesilmne; māhātmyam — hiilgus; api — samuti; ca — ja; avyayam — ammendamatu.

TÕLGE

Oo, lootosesilmne, ma olen kuulnud Sinult iga elusolendi ilmumise ja kadumise üksikasjalikku kirjeldust ning mõistnud, et Sinu hiilgus on piiritu.


SELGITUS

Arjuna pöördub siin suurest rõõmust Kṛṣṇa kui "lootosesilmse" poole (Kṛṣṇa silmad näevad välja justkui lootose kroonlehed), sest eelmises peatükis kinnitas Kṛṣṇa Arjunale: ahaḿ kṛtsnasya jagataḥ prabhavaḥ pralayas tathā — "Mina olen kogu selle materiaalse avaldumise ilmumise ning kadumise alge." Jumal rääkis sellest Arjunale üksikasjalikult. Arjuna teab nüüd, et ehkki Kṛṣṇa on kõige tekke ja hävingu allikas, on Ta Ise kõigest lahus seisev. Nagu Jumal üheksandas peatükis ütles, on Ta kõikeläbiv, kuid sellegipoolest ei viibi Ta kõikjal isiklikult. See on Kṛṣṇa käsitlematu jumalik omadus, mille olemust Arjuna oma siinse tunnistuse kohaselt on läbinisti mõistnud.

<<<<    >>>>