11. Peatükk: Kõiksuse kuju

Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.19


anādi-madhyāntam ananta-vīryam
ananta-bāhuḿ śaśi-sūrya-netram
paśyāmi tvāḿ dīpta-hutāśa-vaktraḿ
sva-tejasā viśvam idaḿ tapantam


anādi — alguseta; madhya — keskpaigata; antam — lõputa; ananta — piiritu; vīryam — hiilgus; ananta — piiritu; bāhum — käed; śaśi — Kuu; sūrya — ja Päike; netram — silmad; paśyāmi — ma näen; tvām — Sind; dīpta — säramas; hutāśa-vaktram — Sinu suust tulev tuli; sva-tejasā — Sinu säraga; viśvam — universumit; idam — seda; tapantam — kuumutades.

TÕLGE

Sa oled alguse, keskpaiga ja lõputa. Sinu hiilgus on piiritu. Sul on lugematu arv käsi ning Päike ja Kuu on Sinu silmadeks. Ma näen, kuidas lõõmav tuli väljub Sinu suust, põletades kogu seda universumit Sinu Enda kiirgusega.


SELGITUS

Jumala Kõrgeima Isiksuse kuus küllust on piiritud. Siin ja "Bhagavad-gītā" teisteski paikades esineb ühe ja sama kordamist, kuid pühakirjade koheselt ei ole Kṛṣṇa külluslikkuse kordamine kirjanduslik puudujääk. Öeldakse, et hämmingu või vaimustuse või suure ekstaasi hetkedel korratakse taas ja taas ühte ja sama. See ei ole viga.

<<<<    >>>>