Bhagavad-gītā nii nagu see on 11.10-11
aneka-vaktra-nayanam
anekādbhuta-darśanam
aneka-divyābharaṇaḿ
divyānekodyatāyudham
divya-mālyāmbara-dharaḿ
divya-gandhānulepanam
sarvāścarya-mayaḿ devam
anantaḿ viśvato-mukham
aneka — erinevad; vaktra — suud;
nayanam — silmad; aneka — erinevad; adbhuta — imeline;
darśanam — nägemused; aneka — mitmed; divya — jumalik;
ābharaṇam — ehted; divya — jumalik; aneka — erinevad;
udyata — üles tõstetud; āyudham — relvad;
divya — jumalik; mālya — lillevanikud; ambara — riided;
dharam — kandes; divya — jumalik; gandha — lõhnad;
anulepanam — võitatud; sarva — kõik;
āścarya-mayam — imeline; devam — särav;
anantam — piiramatu; viśvataḥ-mukham — kõikeläbiv.
TÕLGEArjuna nägi selles kõiksuse kujus lõputut hulka suid, silmi ja
imepäraseid nägemusi. Seda kuju kaunistasid paljud taevalikud ehted ning mitmed
ülestõstetud jumalikud relvad. Ta kandis taevalikke lillevanikuid ja taevalikke
rõivaid ning Tema keha oli võitud paljude jumalike lõhnadega. Kõik oli imeline,
hiilgav, piiramatu ning kõikjale leviv.
SELGITUSNendes kahes värsis viitab sõnade "mitmed" ja "paljud" korduv
kasutamine tõsiasjale, et käsi, suid, jalgu ja teisi avaldumisi, mida Arjuna
nägi, oli lugematu arv. Need avaldumised olid laotunud üle kogu universumi,
kuid Jumala armust võis Arjuna neid näha ühes paigas istudes. See oli võimalik
tänu Kṛṣṇa käsitlematule energiale.
<<<< >>>>