10. Peatükk: Absoluudi külluslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 10.27


uccaiḥśravasam aśvānāḿ
viddhi mām amṛtodbhavam
airāvataḿ gajendrāṇāḿ
narāṇāḿ ca narādhipam


uccaiḥśravasam — Uccaiḥśravā; aśvānām — hobustest; viddhi — tea; mām — Mind; amṛta-udbhavam — ookeani kloppimisest tekkinud; airāvatam — Airāvata; gaja-indrāṇām — jumalikest elevantidest; narāṇām — inimestest; ca — ja; nara-adhipam — kuningas.

TÕLGE

Tea, et hobustest olen Ma Uccaiḥśravā, kes sündis ookeani kloppimise tulemusel saadud nektarist. Jumalikest elevantidest olen Ma Airāvata ning inimestest monarh.


SELGITUS

Kui pühendunutest pooljumalad ükskord koos deemonitega (asuratega) ookeani kloppisid, eraldusid selle tulemusena ookeanist nektar ja mürk. Mürgi jõi ära Śiva, nektarist loodi aga suur hulk olendeid, sealhulgas hobune nimega Uccaiḥśravā. Teine sellest nektarist loodud loom oli elevant nimega Airāvata. Kuna need kaks looma loodi nektarist, on neil eriline tähendus ning nad on Kṛṣṇa esindajad.

Inimeste hulgas on Kṛṣṇa esindajaks kuningas. Kṛṣṇa on universumi alalhoidja ning samamoodi on oma jumalike omaduste tõttu kuningaks valitud inimene oma kuningriigi alalhoidja. Sellised kuningad nagu Mahārāja Yudhiṣṭhira, Mahārāja Parīkṣit ja Jumal Rāma olid äärmiselt õiglased kuningad, kes mõtlesid alati oma riigi kodanike heaolule. Vedakirjanduses peetakse kuningat Jumala esindajaks. Käesoleval ajastul on aga koos religioossete printsiipidega alla käinud ka monarhia ning praeguseks on sellest loobutud. Pühakirjade kinnitustest tuleb aga mõista, et varasematel ajastutel olid inimesed õiglaste kuningate juhtimise all õnnelikumad kui nad on praegu.

<<<<    >>>>