Sellest värsist ilmneb, et Arjuna on rahul sellega, kuidas ta mõistab Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat. Kṛṣṇa armust omab Arjuna isiklikku kogemust, arukust, teadmisi ja kõike muud, mida ta oma tegevustega on saanud omandada ning seeläbi on ta mõistnud, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Tema jaoks ei ole selles vähimatki kahtlust, ometigi palub ta Kṛṣṇal selgitada Oma kõikeläbivat loomust. Tavalised inimesed ja eriti impersonalistid on valdavalt huvitatud just nimelt Kõigekõrgema kõikeläbivast loomusest. Seepärast küsib Arjuna Kṛṣṇalt, kuidas Ta eksisteerib Oma erinevate energiate kaudu kõikeläbivas aspektis. Tuleb mõista, et selle küsimuse esitab Arjuna tavaliste inimeste nimel.