10. Peatükk: Absoluudi külluslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 10.15


svayam evātmanātmānaḿ
vettha tvaḿ puruṣottama
bhūta-bhāvana bhūteśa
deva-deva jagat-pate


svayam — isiklikult; eva — kindlasti; ātmanā — Ise; ātmānam — Ennast; vettha — tunned; tvam — Sina; puruṣa-uttama — oo, suurim kõikide isiksuste hulgas; bhūta-bhāvana — oo, kõige alge; bhūta-īśa — oo, kõige Jumal; deva-deva — oo, kõikide pooljumalate Jumal; jagat-pate — oo, kogu universumi Jumal.

TÕLGE

Oo, Kõrgeim Isiksus, kõige alge, kõikide olendite Jumal, jumalate Jumal ja universumi Valitseja! Tõepoolest, üksnes Sina Ise tunned End Oma sisemise energia jõul.


SELGITUS

Kõigekõrgemat Jumalat Kṛṣṇat saavad tunda vaid isiksused, kes suhtlevad Temaga pühendunud teenimise läbi, nagu Arjuna ning tema järgijad. Deemonliku või ateistliku meelestatusega inimesed ei saa Kṛṣṇat tunda. Mõttespekulatsioonid, mis juhivad inimest eemale Kõigekõrgemast Jumalast, on tõsine patt, ning see, kes ei tunne Kṛṣṇat, ei tohiks ka püüda "Bhagavad-gītāt" kommenteerida. "Bhagavad-gītā" on täis Kṛṣṇa Enda sõnu, ning kuna see on teadus Kṛṣṇast, tuleb seda mõista Kṛṣṇalt Endalt, nagu seda tegi Arjuna. "Bhagavad-gītāt" ei tohi õppida ateistide kommentaaridega.

"Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.2.11) öeldakse:



vadanti tat tattva-vidas
tattvaḿ yaj jñānam advayam
brahmeti paramātmeti
bhagavān iti śabdyate


Kõrgeimat Tõde teadvustatakse kolme aspektina: kui impersonaalset Brahmanit, kui igas elusolendi südames asetsevat Paramātmāt ning lõpuks kui Jumala Kõrgeimat Isiksust. Seega jõutakse Absoluutse Tõe mõistmise viimasel tasandil Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmiseni. Tavaline inimene või isegi vabanenud inimene, kes on teadvustanud impersonaalset Brahmanit või iga elusolendi südames asetsevat Paramātmāt, ei pruugi mõista Jumala isiksuslikkust. Sellised inimesed võiksid püüda mõista Kõigekõrgemat Jumalat "Bhagavad-gītā" värssidest, mida lausub Kõigekõrgem Jumal, Kṛṣṇa. Mõnikord tunnistavad impersonalistid Kṛṣṇat kui Bhagavāni ning Tema autoriteetsust, kuid ometigi ei suuda paljud vabanenud isiksused mõista Kṛṣṇat kui Puruṣottamat, Kõrgeimat Isiksust. Seepärast pöördub Arjuna käesolevas värsis Kṛṣṇa kui Puruṣottama poole. Inimene ei pruugi ikkagi mõista, et Kṛṣṇa on kõikide elusolendite isa. Seepärast pöördub Arjuna Tema kui Bhūta-bhāvana poole. Ning kui inimene mõistab, et Kṛṣṇa on kõikide elusolendite isa, ei pruugi ta ikkagi mõista, et Kṛṣṇa on kõrgeim valitseja, ning seetõttu pöördub Arjuna siin Tema kui Bhūteśa, kõrgeima valitseja ja kontrollija poole. Ning isegi kui inimene mõistab, et Kṛṣṇa on kõikide elusolendite kõrgeim valitseja, ei pruugi ta mõista, et Kṛṣṇa on ka kõikide pooljumalate alge, ning seetõttu pöördub Arjuna Tema poole ka nimega Devadeva. Devadeva on kõikide pooljumalate poolt kummardatav Jumal. Kuid isegi siis, kui inimene mõistab, et Kṛṣṇa on Jumal, keda kummardavad kõik pooljumalad, ei pruugi ta siiski mõista, et Ta on kõige kõrgeim omanik, ning seepärast pöördub Arjuna Tema kui Jagatpati poole. Olles teadvustanud kogu tõe Kṛṣṇast, kinnitab Arjuna seda antud värsis ning meie peaksime järgima Arjuna eeskuju, et mõista Kṛṣṇat sellisena nagu Ta on.

<<<<    >>>>