1. Peatükk: Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Bhagavad-gītā nii nagu see on 1.45


yadi mām apratīkāram
aśastraḿ śastra-pāṇayaḥ
dhārtarāṣṭrā raṇe hanyus
tan me kṣemataraḿ bhavet


yadi — isegi kui; mām — mind; apratīkāram — vastu hakkamata; aśastram — omamata täit varustust; śastra-pāṇayaḥ — need, kelle käes on relvad; dhārtarāṣṭrāḥ — Dhṛtarāṣṭra pojad; raṇe — lahinguväljal; hanyuḥ — võivad tappa; tat — see; me — minu jaoks; kṣema-taram — parem; bhavet — oleks.

TÕLGE

Oleks parem kui Dhṛtarāṣṭra pojad, relvad käes, tapaksid mu, relvitu ja vastupanutu, siinsamas lahinguväljal.


SELGITUS

Vastavalt kṣatriya lahingupidamise printsiipidele on tavaks, et relvitut ja vastupanu mitte osutavat vaenlast ei rünnata. Arjuna aga otsustas, et kui vaenlane teda sellises täbaras olukorras ka ründaks, ei astuks ta ikkagi lahingusse. Ta ei arvestanud, kuivõrd veendunud oli vastaspool oma otsuses võidelda. Kõik need seisukohad tulenevad Arjuna heasüdamlikkusest, mis on omane Jumala suurele pühendunule.

<<<<    >>>>