Bhagavad-gītā nii nagu see on 1.37-38
yady apy ete na paśyanti
lobhopahata-cetasaḥ
kula-kṣaya-kṛtaḿ doṣaḿ
mitra-drohe ca pātakam
kathaḿ na jñeyam asmābhiḥ
pāpād asmān nivartitum
kula-kṣaya-kṛtaḿ doṣaḿ
prapaśyadbhir janārdana
yadi — kui; api — isegi; ete — nemad;
na — ei; paśyanti — näevad; lobha — ahnuse poolt;
upahata — vallutatud; cetasaḥ — nende südamed;
kula-kṣaya — suguvõsa tapmises; kṛtam — tehtud;
doṣam — viga; mitra-drohe — sõpradega tülitsemises;
ca — samuti; pātakam — pattude järelmõjud;
katham — miks; na — ei peaks; jñeyam — teada olema;
asmābhiḥ — meie poolt; pāpāt — pattudest;
asmāt — nendest; nivartitum — lõpetama;
kula-kṣaya — dünastia hävitamises; kṛtam — tehtud;
doṣam — kuritegu; prapaśyadbhiḥ — nende poolt, kes näevad;
janārdana — oo, Kṛṣṇa.
TÕLGEOo, Janārdana, ehkki need inimesed, kelle südamed on vallutanud
ahnus, ei pea oma suguvõsa tapmist ega sõpradega tülitsemist vääraks, miks
peaksime meie, kes me mõistame, et oma suguvõsa hävitamine on kuritegu, langema
nende patutegude sooritamisse?
SELGITUSKṣatriyale ei soovitata lahingust või õnnemängust keelduda, kui
rivaalitsev pool talle vastava ettepaneku peaks tegema. Omades sellist
kohustust, ei saanud Arjuna võitlemisest keelduda, sest Duryodhana oma
kaaslastega oli selleks ettepaneku teinud. Seepärast arvas Arjuna, et
vastaspool võib-olla ei mõista sellise väljakutse tagajärgi. Arjuna aga mõistis
selle julmi tagajärgi ega saanud seepärast väljakutset vastu võtta. Kohustusi
tuleb täita vaid siis, kui sellel on head tagajärjed. Vastupidisel juhul pole
keegi kohustatud ettekirjutatud käitumisnormi järgima. Arvestades kõiki neid
poolt- ja vastuargumente, otsustas Arjuna lahingusse mitte astuda.
<<<< >>>>