1. Peatükk: Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Bhagavad-gītā nii nagu see on 1.37-38


yady apy ete na paśyanti
lobhopahata-cetasaḥ
kula-kṣaya-kṛtaḿ doṣaḿ
mitra-drohe ca pātakam


kathaḿ na jñeyam asmābhiḥ
pāpād asmān nivartitum
kula-kṣaya-kṛtaḿ doṣaḿ
prapaśyadbhir janārdana


yadi — kui; api — isegi; ete — nemad; na — ei; paśyanti — näevad; lobha — ahnuse poolt; upahata — vallutatud; cetasaḥ — nende südamed; kula-kṣaya — suguvõsa tapmises; kṛtam — tehtud; doṣam — viga; mitra-drohe — sõpradega tülitsemises; ca — samuti; pātakam — pattude järelmõjud; katham — miks; na — ei peaks; jñeyam — teada olema; asmābhiḥ — meie poolt; pāpāt — pattudest; asmāt — nendest; nivartitum — lõpetama; kula-kṣaya — dünastia hävitamises; kṛtam — tehtud; doṣam — kuritegu; prapaśyadbhiḥ — nende poolt, kes näevad; janārdana — oo, Kṛṣṇa.

TÕLGE

Oo, Janārdana, ehkki need inimesed, kelle südamed on vallutanud ahnus, ei pea oma suguvõsa tapmist ega sõpradega tülitsemist vääraks, miks peaksime meie, kes me mõistame, et oma suguvõsa hävitamine on kuritegu, langema nende patutegude sooritamisse?


SELGITUS

Kṣatriyale ei soovitata lahingust või õnnemängust keelduda, kui rivaalitsev pool talle vastava ettepaneku peaks tegema. Omades sellist kohustust, ei saanud Arjuna võitlemisest keelduda, sest Duryodhana oma kaaslastega oli selleks ettepaneku teinud. Seepärast arvas Arjuna, et vastaspool võib-olla ei mõista sellise väljakutse tagajärgi. Arjuna aga mõistis selle julmi tagajärgi ega saanud seepärast väljakutset vastu võtta. Kohustusi tuleb täita vaid siis, kui sellel on head tagajärjed. Vastupidisel juhul pole keegi kohustatud ettekirjutatud käitumisnormi järgima. Arvestades kõiki neid poolt- ja vastuargumente, otsustas Arjuna lahingusse mitte astuda.

<<<<    >>>>