1. Peatükk: Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Bhagavad-gītā nii nagu see on 1.29


vepathuś ca śarīre me
roma-harṣaś ca jāyate
gāṇḍīvaḿ sraḿsate hastāt
tvak caiva paridahyate


vepathuḥ — keha värisemine; ca — samuti; śarīre — kehal; me — minu; roma-harṣaḥ — juuste püsti tõusmine; ca — samuti; jāyate — leiab aset; gāṇḍīvam — Arjuna vibu; sraḿsate — libiseb; hastāt — käest; tvak — nahk; ca — samuti; eva — kindlasti; paridahyate — põleb.

TÕLGE

Värinad läbivad kogu mu keha, mu ihukarvad tõusevad püsti, minu vibu Gāṇḍīva libiseb mul käest ning mu nahk põleb.


SELGITUS

Keha võib väriseda ning juuksedki võivad tõusta püsti kahel põhjusel. Selline nähtus võib leida aset kas suures vaimses ekstaasis või materiaalsetest tingimustest põhjustatud suurest hirmust. Transtsendentaalse eneseteadvustamise tasandil ei eksisteeri hirmu. Arjunal ilmnesid antud juhul need sümptomid materiaalsest hirmust, nimelt hirmust elu kaotamise ees. Seda kinnitavad ka teised sümptomid, nagu see, et ta muutus niivõrd rahutuks, et laskis oma kuulsal vibul Gāṇḍīval käest libiseda, ning kuna süda põles tal sees, tundis ta, nagu põleks tal nahk. Kõik need tundmused tulenesid materialistlikust elukäsitlusest.

<<<<    >>>>