1. Peatükk: Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Bhagavad-gītā nii nagu see on 1.24


sañjaya uvāca

evam ukto hṛṣīkeśo
guḍākeśena bhārata
senayor ubhayor madhye
sthāpayitvā rathottamam


sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; evam — sel moel; uktaḥ — pöördus; hṛṣīkeśaḥ — Jumal Kṛṣṇa; guḍākeśena — Arjuna poolt; bhārata — oo, Bharata järglane; senayoḥ — armeede; ubhayoḥ — mõlemate; madhye — keskele; sthāpayitvā — asetades; ratha-uttamam — parimat sõjavankrit.

TÕLGE

Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.


SELGITUS

Selles värsis viidatakse Arjunale kui Guḍākeśāle. Guḍākā tähendab uni ning seda, kes suudab alistada une, nimetatakse Guḍākeśaks. Uni tähendab seejuures ka teadmatust. Seega alistas Arjuna Kṛṣṇaga sõbrustamise läbi nii une kui ka teadmatuse. Olles suur Kṛṣṇa pühendunu, ei suutnud ta Kṛṣṇat hetkekski unustada, sest selline on pühendunu loomus. Nii magades kui ka ärkvel olles mõtleb Jumala pühendunu alati Kṛṣṇa nimest, kujust, omadustest ja mängudest. Sedasi alistab pühendunu nii une kui ka teadmatuse lihtsalt pidevalt Kṛṣṇast mõeldes. Seda nimetataksegi Kṛṣṇa teadvuseks ehk samādhiks. Hṛṣīkeśana ehk iga elusolendi kõikide meelte ja mõistuse kontrollijana mõistis Kṛṣṇa, miks Arjuna palus Tal sõjavankri kahe armee vahele juhtida. Seepärast tegigi Ta seda ning lausus järgmist.

<<<<    >>>>