9. Peatükk: Kõige väärtuslikumad teadmised |
Kui keegi soovib minna Kuule, Päikesele või mõnele teisele planeedile, siis võib ta saavutada ihaldatud sihtpunkti selleks otstarbeks mõeldud vedalikke põhimõtteid nagu näiteks darśa-paurṇamāsī meetodit järgides. Neid põhimõtteid kirjeldatakse üksikasjalikult "Vedade" karmalistele tegevustele pühendatud osas, kus antakse soovitused erinevatel taevalikel planeetidel elavate pooljumalate kummardamiseks. Samamoodi võib teatud yajñade sooritamise läbi jõuda Pitā planeetidele või mõnele rohketest viirastuste planeetidest ning saada yakṣaks, rakṣaks või piśācaks. Piśācade kummardamist nimetatakse "mustkunstiks" või "mustaks maagiaks". Tänapäeval tegelevad paljud selle "musta maagiaga", pidades seda spiritualismiks, kuid tegelikult on selline tegevus läbinisti materialistlik. Puhas pühendunu, kes teenib üksnes Jumala Kõrgeimat Isiksust, läheb aga kahtlemata Vaikuṇṭha planeetidele või Kṛṣṇalokale. Selle olulise värsi abil on väga kerge mõista, et kui pooljumalaid teenides võib inimene jõuda taevalikele planeetidele, pitāsid teenides Pitā planeetidele ning musta maagiaga tegeldes viirastuste planeetidele, siis miks ei peaks puhas pühendunu jõudma Kṛṣṇa või Viṣṇu planeedile? Kahjuks puudub paljudel inimestel teave nendest ülevatest planeetidest, kus elavad Kṛṣṇa ning Viṣṇu, ning seetõttu nad langevad. Isegi impersonalistid langevad brahmajyotist tagasi materiaalsesse maailma. Seepärast jagab Kṛṣṇa teadvuse liikumine kogu inimkonnale seda ülevat sõnumit, et lihtsalt Hare Kṛṣṇa mantrat korrates võib inimene oma elu jooksul jõuda täiuslikkuseni ning pöörduda tagasi koju, Jumala juurde.