Kṛṣṇa ütleb: "Pooljumalate kummardajad pole väga arukad inimesed, kuigi kaudselt teenivad nad pooljumalaid teenides Mind." Kui inimene kastab näiteks puu oksi ja lehti, kallamata vett puu juurtele, viitab see sellele, et inimene ei oma piisavalt teadmisi või ei järgi õigeid põhimõtteid. Samamoodi seisneb erinevate kehaosade teenimine mao varustamises toiduga. Pooljumalaid võiks kujundlikult nimetada "Kõigekõrgema Jumala valitsuse ministriteks ja juhtideks". Kodanikel tuleb aga järgida valitsuse, mitte üksikute ministrite või juhtide otsusel vastu võetud seadusi. Samamoodi peab iga inimene teenima üksnes Kõigekõrgemat Jumalat. Sellega rahuldab ta koheselt ka Jumala erinevaid "ministreid" ja "juhte", kes tegutsevad valitsuse esindajatena. Neile altkäemaksu pakkuda on seadusevastane. Sellele viitab käesolevas värsis sõna avidhi-pūrvakam. Teisisõnu öeldes ei kiida Kṛṣṇa tarbetut pooljumalate teenimist heaks.