Nimetus "ohverduste Jumal" võib viidata kas Indrale või Viṣṇule. Viṣṇu on tähtsamate pooljumalate, sealhulgas Brahmā ja Śiva valitseja ning Indra on kõrgeim täidesaatva võimuga pooljumal. Nii Indrat kui ka Viṣṇut teenitakse yajñadega. Kuid siin küsib Arjuna, kes on tegelikult yajña (ohverduse) Jumal ning kuidas asub Jumal elusolendi kehas?

Arjuna pöördub Jumala poole nimega Madhusūdana, kuna kord tappis Kṛṣṇa deemoni nimega Madhu. Õigupoolest ei oleks pidanud sellised kahtlusi väljendavad küsimused Arjuna mõtteis esile tõusma, sest Arjuna on Kṛṣṇa teadvuses viibiv pühendunu. Seega on need kahtlused kui deemonid. Kuna Kṛṣṇa on võimeline hävitama deemoneid, pöördub Arjuna siin Tema poole nimega Madhusūdana, et Kṛṣṇa hävitaks Arjuna mõistuses esile kerkinud deemonlikud kahtlused.

Selles värsis on väga tähtis sõna prayāṇa-kāle, sest see kinnitab, et kõike, mida me elus teeme, kaalutakse meie surma hetkel. Arjuna tahab kindlalt teada saada, mis saab neist, kes viibivad pidevalt Kṛṣṇa teadvuses. Milline on nende positsioon viimsel hetkel? Surmahetkel lakkab keha täielikult funktsioneerimast ning ka mõistus ei toimi enam normaalselt. Sedasi, kehaliselt häirituna, ei pruugi inimene olla võimeline mäletama Kõigekõrgemat Jumalat. Mahārāja Kulaśekhara, suur pühendunu, palub: "Mu kallis Jumal, hetkel olen ma hea tervise juures ning seetõttu on parem, kui sureksin kohe, et minu mõistuse luik võiks otsida pääsu Sinu lootosjalgade juurde." Seda kujundit on siin kasutatud põhjusel, et veelind luik armastab lootoslilledega mängida, püüdes nende juurteni pääseda. Mahārāja Kulaśekhara lausub Jumalale: "Praegu on mu mõistus häirimatu ning ma olen hea tervise juures. Kui ma suren kohe, mõeldes Sinu lootosjalgadest, siis võin ma kindel olla, et ma saavutan Sinu pühendunud teenimise täiuslikkuse. Ent kui ma pean ootama oma loomulikku surma, siis ei tea ma, mis võib juhtuda, sest surmahetkel lakkab keha funktsioneerimast, ma lämbun ning ma pole kindel, kas ma saan korrata Sinu nime. Parem luba mul surra otsekohe." Arjuna küsib, kuidas saab inimene sellisel hetkel keskendada oma mõistuse Kṛṣṇa lootosjalgadele.