Kui inimene soovib vaimse eneseteadvustamise teel stabiilselt edasi liikuda, peab ta kontrollima materiaalsete meelte soove, milleks on kõne, viha, mõistuse, kõhu, genitaalide ja keelega seotud ihad. Seda, kes suudab kontrollida kõikide erinevate meelte ja mõistuse soove, nimetatakse gosvāmīks või svāmīks. Sellised gosvāmīd elavad rangelt piiratud elu ning ületavad meelte jõu. Rahuldamata materiaalsed ihad tekitavad viha ning selle mõju alla satuvad ka mõistus, silmad ja rindkere. Seepärast peab inimene õppima neid kontrollima enne kehast lahkumist. Inimest, kes seda suudab, tuleb pidada eneseteadvustamiseni jõudnuks ning ta on eneseteadvustamise tasandil õnnelik. Transtsendentalisti kohuseks on püüda kõigest jõust iha ja viha kontrollida.