5. Peatükk: Karma–jooga — tegevus Krsna teadvuses

Bhagavad-gītā nii nagu see on 5.22


ye hi saḿsparśa-jā bhogā
duḥkha-yonaya eva te
ādy-antavantaḥ kaunteya
na teṣu ramate budhaḥ


ye — need; hi — kindlasti; saḿsparśa-jāḥ — materiaalsete meeltega kokku puutudes; bhogāḥ — naudingute; duḥkha — kannatuste; yonayaḥ — allikad; eva — kindlasti; te — nad on; ādi — algus; anta — lõpp; vantaḥ — alluvuses; kaunteya — oo, Kuntī poeg; na — mitte kunagi; teṣu — nendes; ramate — tunneb rõõmu; budhaḥ — arukas inimene.

TÕLGE

Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks. Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas inimene neist rõõmu ei tunne.


SELGITUS

Materiaalsed meelelised naudingud tulenevad meelte objektide kokkupuutest materiaalsete meeltega, kuid need on ajalikud, sest materiaalne keha ise on ajalik. Vabanenud hinge ei huvita miski ajalik. Kuidas saakski vabanenud hing nõustuda nautima võltsnaudinguid, kui ta teab täpselt, millist rõõmu võib kogeda transtsendentaalsetest naudingutest. "Padma Purāṇas" öeldakse:



ramante yogino 'nante
satyānande cid-ātmani
iti rāma-padenāsau
paraḿ brahmābhidhīyate

"Müstikud kogevad Absoluutsest Tõest piiritut transtsendentaalset naudingut ning seetõttu tuntakse Kõrgeimat Absoluutset Tõde, Jumala Isiksust ka nimega Rāma."

Ka "Śrīmad-Bhāgavatamis" (5.5.1) öeldakse:



nāyaḿ deho deha-bhājāḿ nṛ-loke
kaṣṭān kāmān arhate viḍ-bhujāḿ ye
tapo divyaḿ putrakā yena sattvaḿ
śuddhyed yasmād brahma-saukhyaḿ tv anantam

"Mu kallid pojad, pole mingit mõtet selles inimkehas elades teha kõvasti tööd meeleliste naudingute jaoks. Selliseid naudinguid kogevad ka roojasööjad [sead]. Te peaksite hoopis oma eksistentsi puhastamiseks läbi tegema askeese, mille tulemusena võite nautida piiritut transtsendentaalset õndsust."

Seetõttu pole tõelised joogid ehk õpetatud transtsendentalistid kiindunud meelelistesse naudingutesse, mis sunnivad elusolendit materiaalset eksistentsi jätkama. Mida enam inimene andub meelelistele naudingutele, seda tugevamalt seob ta end materiaalsete hädade köidikuisse.

<<<<    >>>>