Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei tee vahet elusolendite erinevate liikide või kastide vahel. Brāhmaṇa ja tsiviliseerimatu inimene on ühiskondlikust vaatenurgast erinevad; koer, lehm ja elevant on erinevad oma liigilise kuuluvuse poolest, kuid õpetatud transtsendentalisti jaoks on kõik need erinevused tähtsusetud. Seda seepärast, et ta mõistab elusolendite suhteid Kõigekõrgemaga ning et Paramātmā näol viibib Kõigekõrgem Jumal Oma täieliku ekspansioonina iga elusolendi südames. Selline arusaam Kõigekõrgemast on tõeline tarkus. Mis puutub erinevate kastide ja liikide esindajatesse, siis suhtub Jumal kõikidesse elusolenditesse võrdselt armulikult. Jumal suhtub igasse elusolendisse kui Oma sõpra, kuid säilitab Paramātmā positsiooni, mis ei sõltu tingimustest, milles elusolend viibib. Paramātmāna on Jumal kohalolev nii tsiviliseerimatus inimeses kui ka brāhmaṇas, ehkki nende kehad pole samasugused. Kehad on materiaalse looduse erinevate guṇade materiaalne toodang, kuid hing ja Ülihing kehas omavad samu vaimseid omadusi. Hinge ja Ülihinge omaduste sarnasus ei tähenda siiski veel seda, et nad omaksid neid samal määral. Individuaalne hing viibib ainult ühes kehas, samal ajal kui Paramātmā viibib igas kehas. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene omab sellest täielikke teadmisi ja vaatab seetõttu kõiki elusolendeid võrdse pilguga. Hing ja Ülihing omavad mõlemad teadvust, on igavesed ja täis õndsust. Kuid erinevus seisneb selles, et individuaalse hinge teadvus piirdub ühe kehaga, samas kui Ülihing omab teadvust kõikides kehades. Ülihing viibib ühegi erandita kõikides kehades.