5. Peatükk: Karma–jooga — tegevus Krsna teadvuses

Bhagavad-gītā nii nagu see on 5.11


kāyena manasā buddhyā
kevalair indriyair api
yoginaḥ karma kurvanti
sańgaḿ tyaktvātma-śuddhaye


kāyena — kehaga; manasā — mõistusega; buddhyā — arukusega; kevalaiḥ — puhastunud; indriyaiḥ — meeltega; api — isegi; yoginaḥ — Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed; karma — tegevused; kurvanti — nad sooritavad; sańgam — kiindumusest; tyaktvā — loobudes; ātma — enda; śuddhaye — puhastumiseks.

TÕLGE

Kiindumustest lahti öelnud joogid kasutavad oma keha, mõistust, arukust ja isegi meeli üksnes puhastumise eesmärgil.


SELGITUS

Kui inimene tegutseb Kṛṣṇa meelte rahuldamiseks Kṛṣṇa teadvuses, siis on iga tema tegevus, olgu see sooritatud keha, mõistuse, arukuse või isegi meeltega, puhas materiaalsest saastast. Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese tegevused ei too kaasa mingeid materiaalseid järelmõjusid. Seega on puhaste tegevuste sooritamine, mida nimetatakse sad-ācāraks, Kṛṣṇa teadvuses väga lihtne. Śrī Rūpa Gosvāmī kirjeldab seda "Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (1.2.187) järgmiselt:



īhā yasya harer dāsye
karmaṇā manasā girā
nikhilāsv apy avasthāsu
jīvan-muktaḥ sa ucyate

"Kṛṣṇa teadvuses töötav inimene (ehk teisisõnu öeldes Kṛṣṇat teeniv inimene) on oma keha, mõistuse, arukuse ja sõnadega tegutsedes jõudnud vabanemiseni juba selles maailmas, ehkki ta võib osaleda niinimetatud materiaalsetes tegevustes."

Tal puudub vale ego, samuti ei pea ta end materiaalseks kehaks ega ka selle omanikuks. Ta teab, et ta ei ole see keha ning et tema keha ei kuulu talle. Tema ise kuulub Kṛṣṇale ning ka tema keha kuulub Kṛṣṇale. Kui ta rakendab kõik keha, mõistuse, arukuse, sõnade, elu, rikkuse jms poolt loodu Kṛṣṇa teenistusse, on ta seeläbi koheselt ühendatud Kṛṣṇaga. Ta on Kṛṣṇaga üks ning vaba valest egost, mis sunnib inimest samastama end oma kehaga. See on täiuslik Kṛṣṇa teadvus.

<<<<    >>>>