Bhagavad-gītā nii nagu see on 4.9
janma karma ca me divyam
evaḿ yo vetti tattvataḥ
tyaktvā dehaḿ punar janma
naiti mām eti so 'rjuna
janma — sünd; karma — töö; ca — samuti;
me — Minu; divyam — transtsendentaalset; evam — sel
moel; yaḥ — igaüks, kes; vetti — teab;
tattvataḥ — tegelikult; tyaktvā — jättes kõrvale;
deham — seda keha; punaḥ — taas; janma — sünd;
na — mitte kunagi; eti — saavutab; mām — Mind;
eti — saavutab; saḥ — tema; arjuna — oo, Arjuna.
TÕLGESee, kes mõistab Minu ilmumise ja tegude transtsendentaalset
loodust, ei pea oma praegusest kehast lahkudes enam sündima siia materiaalsesse
maailma, sest tema, oo, Arjuna, jõuab Minu igavesse elupaika.
SELGITUSJumala laskumist Oma transtsendentaalsest elupaigast siia maailma
kirjeldati juba kuuendas värsis. See, kes suudab mõista tõde Jumala Isiksuse
ilmumisest, on juba saavutanud materiaalsetest köidikutest vabanemise ning
seetõttu läheb ta oma praegusest materiaalsest kehast lahkudes kohe tagasi
Jumala kuningriiki. Materiaalsetest köidikutest vabanemise saavutamine pole
elusolendile sugugi kerge. Impersonalistid ja joogid jõuavad vabanemiseni läbi
suurte jõupingutuste mitmete sündide järel. Ning ka siis on nende saavutatud
vabanemine — liitumine Jumala impersonaalse brahmajyotiga — vaid
osaline ja nad võivad ikkagi langeda tagasi materiaalsesse maailma. Kuid
pühendunu, lihtsalt mõistes Jumala keha ja tegude transtsendentaalset loodust,
jõuab oma praegusest kehast lahkudes Jumala kuningriiki ega riski sel juhul
langemisega tagasi materiaalsesse maailma. "Brahma-saḿhitās" (5.33) öeldakse,
et Jumalal on suur hulk erinevaid kehastusi ja inkarnatsioone: advaitam
acyutam anādim ananta-rūpam. Ehkki Jumalal on suur hulk transtsendentaalseid
kehastusi, on nad kõik ikkagi seesama Jumala Kõrgeim Isiksus. Inimene peab
olema veendunud selles tõsiasjas, ehkki ilmalike teadlaste ja empiiriliste
filosoofide jaoks on see käsitlematu. "Vedades" öeldakse ("Puruṣa-bodhinī
Upaniṣad"):
eko devo nitya-līlānurakto
bhakta-vyāpī hṛdy antar-ātmā
"Üks ja ainus Jumala Kõrgeim Isiksus suhtleb mitmes erinevas
transtsendentaalses kehas pidevalt Oma tõeliste pühendunutega." Seda vedalikku
väidet kinnitab Jumal isiklikult käesolevas "Gītā" värsis. See, kes
aktsepteerib "Vedade" ja Jumala Kõrgeima Isiksuse autoriteedile toetudes seda
tõde ning kes ei raiska aega filosoofilistele spekulatsioonidele, saavutab
kõrgeima, täiusliku vabanemise tasandi. Lihtsalt tunnistades seda tõde,
toetudes usule, jõuab inimene kahtlemata vabanemiseni. Seda kinnitab ka vedalik
ütlus
tat tvam asi. Igaüks, kes mõistab, et Jumal Kṛṣṇa on Kõigekõrgem, või
kes ütleb Jumalale: "Sina oled seesama Kõigekõrgem Brahman, Jumala Isiksus,"
saavutab kindlasti otsekohe vabanemise ning järelikult pole mingit kahtlust, et
ta pääseb Jumala transtsendentaalsesse suhtluskonda. Teisisõnu öeldes, saavutab
selline Jumala ustav pühendunu täiuslikkuse. Seda kinnitatakse vedakirjanduses
järgmiselt:
tam eva viditvāti mṛtyum eti
nānyaḥ panthā vidyate 'yanāya
"Täiuslikule sünnist ja surmast vabanemise tasandile võib jõuda
lihtsalt Jumalat, Jumala Kõrgeimat Isiksust teadvustades. Selle täiuslikkuse
saavutamiseks ei ole teist teed." ("Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) See, et teist
teed ei ole, tähendab, et igaüks, kes ei tunnista Jumal Kṛṣṇat Jumala Kõrgeima
Isiksusena, viibib kahtlemata teadmatuse
guṇa mõju all ning järelikult ei ole
tal võimalik saavutada ka lunastust, piltlikult väljendudes, meepurki
väljastpoolt lakkudes, s.t. "Bhagavad-gītāt" ilmalikest teadmistest lähtuvalt
tõlgendades. Sellised empiirilised filosoofid võivad omandada materiaalses
maailmas küll väga tähtsaid positsioone, kuid see ei tähenda veel, et nad
oleksid väärt vabanemist. Sellistel ennast täis ilmalikel õpetlastel jääb vaid
loota Jumala pühendunu põhjendamatule armulikkusele. Seega peaks inimene
tugevas usus ja teadmistele tuginedes arendama endas Kṛṣṇa teadvust, mille läbi
on võimalik jõuda täiuslikkuseni.
<<<< >>>>