Selles peatükis õpetatud joogasüsteemi nimetatakse sanātana-joogaks ehk elusolendi igavesteks tegevusteks. See jooga sisaldab kahte jaotusse jagunevaid ohverdusi: üks neist seisneb oma materiaalse omandi ohverdamises, teine aga oma tegelikust olemusest teadmiste omandamises, mis on puhas vaimne tegevus. Kui materiaalse omandi ohverdamist ei ühendata vaimse eneseteadvustamisega, siis jääb see tegevus materiaalsele tasandile. See, kes sooritab seda vaimsetel eesmärkidel või pühendunud teenimisena, sooritab täiusliku ohverduse. Kui me räägime vaimsetest tegevustest, siis jagunevad needki kaheks: nimelt oma tõelise olemuse mõistmiseks (s.t. oma algolemusliku positsiooni mõistmiseks) ning Jumala Kõrgeimat Isiksust puudutava tõe mõistmiseks. See, kes järgib "Bhagavad-gītā" teed sellisena nagu see on, võib väga kiiresti mõista neid kahte olulist vaimsete teadmiste jaotust. Talle ei valmista mingit raskust täiuslike teadmiste omandamine enese positsioonist kui Jumala lahutamatust osakesest. Oma tegeliku positsiooni mõistmine toob inimesele suurt kasu, sest seejärel ei ole Jumala transtsendentaalsete tegude mõistmine tema jaoks enam raske. Selle peatüki alguses rääkis Jumala transtsendentaalsetest tegudest Kõigekõrgem Jumal Ise. Sellel, kes ei mõista "Gītā" juhendusi, puudub usk ning teda tuleb pidada talle Jumala poolt antud mõningast iseseisvust vääriti kasutavaks. Inimene, kes hoolimata sellistest juhendustest ei mõista Jumala tegelikku loodust igavese, õndsust täis ja kõiketeadva Jumala Isiksusena, on kindlasti suurim lollpea. Teadmatust saab kõrvaldada Kṛṣṇa teadvuse põhimõtete järk-järgulise aktsepteerimise läbi. Kṛṣṇa teadvust saab eneses äratada erinevate ohverdustega pooljumalatele, Brahmanile, tsölibaadi järgimises, perekondlikus elus, meelte kontrollimises, müstilise jooga praktiseerimises, materiaalse omandi loovutamisel, "Vedade" uurimises ning varṇāśrama-dharma ühiskonnakorralduse järgimises. Kõiki neid tegevusi tuntakse ohverdustena ning kõik need põhinevad reguleeritud tegevusel. Kuid kõikides nendes tegevustes on oluliseks faktoriks eneseteadvustamine. See, kes töötab sellise eesmärgiga, on "Bhagavad-gītā" tõeline õppija, samas kui see, kes kahtleb Kṛṣṇa autoriteetsuses, langeb. Seepärast soovitatakse uurida "Bhagavad-gītāt", või ükskõik millist teist pühakirja autoriteetse vaimse õpetaja juhenduse all, teda alandlikult teenides. Autoriteetne vaimne õpetaja asub mäletamatutest aegadest alguse saanud õpilasjärgnevusahelas ning ta ei kaldu vähimalgi määral kõrvale Kõigekõrgema Jumala juhendustest, mida Jumal andis päikesejumalale juba miljoneid aastaid tagasi, ning kellest alates on "Bhagavad-gītā" teadmised jõudnud ka siia maisesse kuningriiki. Seepärast tuleb "Bhagavad-gītā" teed järgida sellisena, nagu seda esitatakse "Gītās" endas, ning olla ettevaatlik omakasust huvitatud inimeste suhtes, kes juhivad inimesi kõrvale tegelikust teerajast. Jumal on kahtlematult kõrgeim isiksus, ning Tema teod on transtsendentaalsed. See, kes mõistab seda, on vabanemiseni jõudnud isiksus juba "Bhagavad-gītā" uurimise algusest peale.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused "Śrīmad Bhagavad-gītā" neljandale peatükile, mis käsitlesid transtsendentaalseid teadmisi.