Bhagavad-gītā nii nagu see on 4.29
apāne juhvati prāṇaḿ
prāṇe 'pānaḿ tathāpare
prāṇāpana-gatī ruddhvā
prāṇāyāma-parāyaṇāḥ
apare niyatāhārāḥ
prāṇān prāṇeṣu juhvati
apāne — allapoole suunduvas õhus;
juhvati — ohverdavad; prāṇam — väljapoole suunduvat õhku;
prāṇe — väljapoole suunduvas õhus; apānam — allapoole suunduvat
õhku; tathā — nagu ka; apare — teised;
prāṇa — väljapoole suunduva õhu; apāna — ja allapoole suunduva
õhu; gatī — liikumine; ruddhvā — piirates;
prāṇa-āyāma — kogu hingamise peatamise läbi saavutatav transs;
parāyaṇāḥ — sellele kalduvad; apare — teised;
niyata — olles saavutanud kontrolli; āhārāḥ — süües;
prāṇān — väljaminevat õhku; prāṇeṣu — väljaminevas õhus;
juhvati — ohverdavad.
TÕLGENing on ka neid, kes püüavad hingamise piiramise läbi viibida
transis. Nad praktiseerivad väljahingamise ohverdamist sissehingamisele ning
sissehingamise ohverdamist väljahingamisele ja saavutavad nõnda lõpuks
transiseisundi, olles hingamise täielikult peatanud. Teised, seevastu,
vähendavad söömist ja toovad ohvriks väljahingamise väljahingamisele.
SELGITUSHingamise üle kontrolli saavutamisele suunatud joogasüsteemi
nimetatakse prāṇāyāmaks, mida alguses praktiseeritakse haṭha-jooga
erinevate istumisasendite abil. Kõiki neid protsesse soovitatakse meelte
kontrollile allutamiseks ja vaimses eneseteadvustamises edu saavutamiseks. See
praktika hõlmab kehasiseste õhuvoolude kontrollimist, muutes nende
liikumissuunad vastupidisteks. Apāna õhk liigub allapoole ning prāṇa õhk
ülespoole. Prāṇāyāma-joogi praktiseerib vastupidist hingamist seni, kuni
õhuvoolused neutraliseeruvad pūraka tasakaalu seisundis. Väljahingatud õhu
ohverdamist sissehingatavale õhule nimetatakse recakaks. Kui mõlemad
õhuvoolused on täielikult peatatud, jõuab inimene kumbhaka-joogani.
Kumbhaka-jooga praktiseerimise läbi on võimalik pikendada oma elu kestust
vaimses eneseteadvustamises täiuslikkuse saavutamiseks. Arukas joogi soovib
jõuda täiuslikkuseni ühe eluga, ootamata järgmise poolt pakutavat võimalust.
Kumbhaka-joogat praktiseerides pikendavad joogid oma elu kestust mitmete
aastate võrra. Kṛṣṇa teadvuses olev inimene aga, teenides alati
transtsendentaalses armastuses Jumalat, muutub automaatselt oma meelte
kontrollijaks. Tema meeled, olles alati rakendatud Kṛṣṇa teenimisse, ei saagi
teistsugusele tegevusele kalduda. Elu lõpus tõuseb ta seeläbi loomulikult Jumal
Kṛṣṇa transtsendentaalsesse maailma ning seetõttu ei püüagi selline inimene oma
elu pikendada. Nagu öeldud "Bhagavad-gītās" (14.26), tõuseb ta kohe vabanemise
tasandile:
māḿ ca yo 'vyabhicāreṇa
bhakti-yogena sevate
sa guṇān samatītyaitān
brahma-bhūyāya kalpate
"See, kes teenib kõrvalekaldumatult ja pühendunult Jumalat, tõuseb
kõrgemale materiaalse looduse
guṇadest ning jõuab otsekohe vaimsele
tasandile." Olles jõudnud transtsendentaalsele tasandile, saab inimesest Kṛṣṇa
teadvuses viibiv isik ning ta jääb igavesti sellesse teadvusesse. Seetõttu ta
ka ei lange ning elu lõpus jõuab ta viivitamatult Jumala elupaika. Toitumine on
automaatselt piiratud, kui inimene sööb ainult
kṛṣṇa-prasādamit ehk esmalt
Jumalale pakutud toitu. Toitumise piiramine on meelte kontrollimise suhtes väga
kasulik. Meeli kontrollimata pole aga kuidagi võimalik materiaalseist
köidikuist vabaks pääseda.
<<<< >>>>