Täielikult Kṛṣṇa teadvuse tasandile jõudes vabaneb inimene kõikide kahesuste mõju alt ning seeläbi ka materiaalse looduse guṇadest tulenevast saastast. Ta võib saavutada vabanemise, kuna ta teab oma algolemuslikku positsiooni suhetes Kṛṣṇaga ning seetõttu ei eksle ta mõistus ka kunagi Kṛṣṇa teadvusest kõrvale. Järelikult on kõik, mida ta teeb, tehtud Kṛṣṇa heaks, kes on algne Viṣṇu. Seetõttu on kõik tema teod sisuliselt ohverdused, sest ohverduste eesmärgiks on rahuldada Kõigekõrgemat Isiksust, Viṣṇut, Kṛṣṇat. Kõik selliste tegude järelmõjud liituvad kahtlemata transtsendentsusega ega põhjusta seetõttu materiaalsete tagajärgede näol kannatusi nende sooritajatele.