4. Peatükk: Transtsendentaalsed teadmised

Bhagavad-gītā nii nagu see on 4.2


evaḿ paramparā-prāptam
imaḿ rājarṣayo viduḥ
sa kāleneha mahatā
yogo naṣṭaḥ parantapa


evam — niiviisi; paramparā — õpilasjärgnevusahela kaudu; prāptam — vastu võetud; imam — seda teadust; rāja-ṛṣayaḥ — pühad kuningad; viduḥ — mõistsid; saḥ — need teadmised; kālena — aja jooksul; iha — selles maailmas; mahatā — suur; yogaḥ — teadus elusolendi suhetest Kõigekõrgemaga; naṣṭaḥ — hajunud; parantapa — oo, Arjuna, vaenlaste alistaja.

TÕLGE

Seega anti neid teadmisi edasi õpilasjärgnevusahela kaudu ning pühad kuningad mõistsid neid sel viisil. Kuid aja jooksul see ahel katkes ning sellega koos kadusid ka need teadmised oma algsel kujul.


SELGITUS

Siin öeldakse selgelt, et "Gītā" oli mõeldud eeskätt pühade kuningate jaoks, sest nende kohuseks oli juhtida teisi kodanikke. Kindlasti ei olnud "Bhagavad-gītā" kunagi mõeldud deemonlike omadustega inimeste jaoks, kes oleksid vaid kahandanud selle väärtust, mõeldes välja kõikvõimalikke meelevaldseid tõlgendusi, millest ei saa keegi kasu. Niipea kui "Gītā" algne tähendus oli häbitute tõlgendajate isiklikest huvidest lähtuvate kommentaaride tõttu ebaselgeks muutunud, tekkis vajadus õpilasjärgnevusahela taastamise järele. Viis tuhat aastat tagasi leidis Jumal Ise, et õpilasjärgnevusahel on katkenud, ning seetõttu kinnitas Ta, et "Gītā" tähendus on kaduma läinud. Ka käesoleval ajal eksisteerib suur hulk erinevaid "Bhagavad-gītā" tõlkeid, eriti inglise keeles, kuid praktiliselt ükski neist ei lähtu autoriteetsest õpilasjärgnevusahelast. Erinevad ilmalikud teadlased on andnud lugematul hulgal erinevaid tõlgendusi, kuid peaaegu ükski neist ei aktsepteeri Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat. Sellele vaatamata teevad nad Śrī Kṛṣṇa sõnadega head äri. Selline mentaliteet on deemonlik, sest deemonid ei usu Jumalat, vaid soovivad lihtsalt nautida seda, mis kuulub Kõigekõrgemale. Kuna eksisteeris suur vajadus ingliskeelse "Bhagavad-gītā" järele nii nagu see on, mis lähtuks paramparā (õpilasjärgnevusahela) süsteemist, on käesolev teos katse rahuldada seda suurt vajadust. "Bhagavad-gītā" sellisena nagu see on, on inimkonnale suur õnnistus, ent kui seda tõlgendatakse filosoofiliste spekulatsioonide traktaadina, siis on sellele kulutatud aeg vaid kasutult raisku läinud.

<<<<    >>>>