Jumal on kõige looja. Kõik on sündinud Temast, Tema on kõige alalhoidja ning pärast hävitamist suubub kõik Temasse. Tema on seega ka ühiskonna nelja jaotuse looja, millest kõrgeim on kategooria inimesi, kes omavad suuri teadmisi ning keda nimetatakse brāhmaṇateks, kuna nad asetsevad vooruse guṇa mõju all. Brāhmaṇate klassile järgneb ühiskonda juhtiv klass, keda nimetatakse kṣatriyateks, kuna nad asetsevad kire guṇa mõju all. Järgnevasse, kaupmeeste klassi kuuluvaid inimesi nimetatakse vaiśyateks, kuna nad asetsevad nii kire kui ka teadmatuse guṇa mõju all. Viimaseks klassiks on śūdrad — töölisklass, millesse kuuluvad inimesed, kes asetsevad materiaalse looduse teadmatuse guṇa mõju all. Ehkki Jumal Kṛṣṇa lõi need neli ühiskonnajaotust, ei kuulu Ta Ise ühtegi neist, sest Ta ei kuulu tingimustest sõltuvate hingede hulka, kellest osa moodustavad inimühiskonna. Inimühiskond on sarnane iga loomaühiskonnaga, kuid tõstmaks inimesi kõrgemale loomade tasandilt, lõi Jumal Kṛṣṇa teadvuse süstemaatiliseks arendamiseks eespool mainitud neli ühiskondlikku jaotust. Iga konkreetse inimese soodumuse teatud konkreetseks tööks määravad ära materiaalse looduse guṇad, mille mõju all ta viibib. Neid materiaalse looduse erinevatele guṇadele vastavaid omadusi kirjeldatakse üksikasjalikult selle raamatu kaheksateistkümnendas peatükis. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on aga isegi brāhmaṇatest kõrgemal seisev. Ehkki brāhmaṇad peaksid omama teadmisi Brahmanist, Kõrgeimast Absoluutsest Tõest, püüab enamik neist teadvustada vaid Jumal Kṛṣṇa avaldumist impersonaalse Brahmanina. Kuid inimene, kes ületab brāhmaṇate piiratud teadmised ja omandab teadmised Jumala Kõrgeimast Isiksusest, Jumal Śrī Kṛṣṇast, jõuab Kṛṣṇa teadvuse tasandile — temast saab vaiṣṇava. Kṛṣṇa teadvus hõlmab teadmisi kõikidest Kṛṣṇa erinevatest täieõiguslikest ekspansioonidest, nagu näiteks Rāmast, Nṛsiḿhast, Varāhast jne. Ning niisamuti nagu Kṛṣṇa on inimühiskonna nelja jaotuse suhtes transtsendentaalne, on ka Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene transtsendentaalne kõikide inimühiskonna jaotuste suhtes, olenemata sellest, kas need põhinevad ühiskondlikul, rahvuslikul või rassilisel alusel.