3. Peatükk: Karma–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 3.6


karmendriyāṇi saḿyamya
ya āste manasā smaran
indriyārthān vimūḍhātmā
mithyācāraḥ sa ucyate


karma-indriyāṇi — viite tegutsevat meeleorganit; saḿyamya — kontrollides; yaḥ — igaüks, kes; āste — jääb; manasā — mõistuse poolt; smaran — mõeldes; indriya-arthān — meelte ihaldusobjekte; vimūḍha — rumal; ātmā — hing; mithyā-ācāraḥ — teeskleja; saḥ — tema; ucyate — nimetatakse.

TÕLGE

See, kes talitseb tegutsevaid meeli, kuid kelle mõistus on endiselt keskendunud meelte ihaldusobjektidele, kahtlemata üksnes petab end ning teda nimetatakse teesklejaks.


SELGITUS

On palju teesklejaid, kes keelduvad töötamast Kṛṣṇa teadvuses, kuid esinevad meditatsiooniga, ehkki nende mõistus on endiselt keskendunud meelelistele naudingutele. Et petta oma intelligentidest järgijaid, võivad sellised teesklejad jutustada ka kuiva filosoofiat, kuid antud värsi kinnituste kohaselt on sellised inimesed suurimad petised. Meeleliste naudingute nimel võib inimene töötada igas ühiskonnaklassis, kuid oma eksistentsi on võimalik puhastada üksnes staatusele kohaseid reegleid järgides. See, kes teeb joogiks olemisest vaid etenduse, ihaldades tegelikult meelelisi naudinguid, on suurim petis, ehkki ta võib teinekord kõneleda filosoofiast. Tema teadmistel pole vähimatki väärtust, sest Jumala illusoorne energia on selliselt patuselt inimeselt kõik teadmised ära võtnud. Sellise teeskleja mõistus on alati ebapuhas ning seepärast pole tema joogameditatsiooni etendusel mitte mingit väärtust.

<<<<    >>>>