3. Peatükk: Karma–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on 3.35


śreyān sva-dharmo viguṇaḥ
para-dharmāt sv-anuṣṭhitāt
sva-dharme nidhanaḿ śreyaḥ
para-dharmo bhayāvahaḥ


śreyān — palju parem; sva-dharmaḥ — inimese ettekirjutatud kohustused; viguṇaḥ — isegi puudulikult; para-dharmāt — kui teistele ette kirjutatud kohustused; su-anuṣṭhitāt — täiuslikult sooritatud; sva-dharme — inimese ettekirjutatud kohustustes; nidhanam — häving; śreyaḥ — parem; para-dharmaḥ — teistele ettekirjutatud kohustused; bhaya-āvahaḥ — ohtlik.

TÕLGE

Parem täita oma ettekirjutatud kohustusi kasvõi halvasti, kui täita kellegi teise kohustusi parimal moel. Parem kohata hävingut oma kohustuste täitmise käigus, kui asuda täitma kellegi teise kohustusi, sest võõrast teed järgida on ohtlik.


SELGITUS

Seega on parem täita oma ettekirjutatud kohustusi täies Kṛṣṇa teadvuses viibides, kui täita kellegi teise kohustusi. Materiaalsel tasandil on ettekirjutatud kohustused need kohustused, mis on määratud materiaalse looduse guṇade poolt vastavalt inimese psüühilisele ja füüsilisele seisundile. Vaimsed kohustused on aga need, mida annab vaimne õpetaja Kṛṣṇa transtsendentaalseks teenimiseks. Kuid olenemata sellest, kas inimene täidab materiaalseid või vaimseid kohustusi, tuleb nende täitmist jätkata surmani, selle asemel, et võtta omaks kellegi teise kohustused. Kohustused vaimsel tasandil ja kohustused materiaalsel tasandil võivad olla erinevad, ent kuna need mõlemad lähtuvad autoriteetsete juhenduste järgimise põhimõttest, toob nende täitmine alati vaid kasu. Kui inimene viibib materiaalse looduse guṇade mõju all, tuleb tal järgida just sellise positsiooniga kaasnevaid reegleid, mitte aga püüda jäljendada kedagi teist. Näiteks brāhmaṇa, kes viibib vooruse guṇa mõju all, ei tarvita vägivalda, samas kui kṣatriya, kes on kire guṇa mõju all, võib vajaduse korral kasutada ka vägivalda. Ning seepärast on kṣatriya jaoks parem kohata kaotust kṣatriya ettekirjutusi järgides kui jäljendada brāhmaṇat, kes järgib vägivallast hoidumise põhimõtteid. Igaüks peaks puhastama oma südame järk-järgulise protsessi kaudu, mitte aga ühe hetkega. Ometigi, kui inimene jõuab kõrgemale materiaalse looduse guṇadest ja saavutab täieliku Kṛṣṇa teadvuse, võib ta autoriteetse vaimse õpetaja juhendamise all teha igasugust tööd. Sellel täieliku Kṛṣṇa teadvuse tasandil võib kṣatriya tegutseda kui brāhmaṇa ja brāhmaṇa kui kṣatriya. Transtsendentaalsel tasandil materiaalse maailma eristused enam ei kehti. Näiteks Viśvāmitra oli algselt kṣatriya, kuid tegutses nagu brāhmaṇa, samas kui Paraśurāma oli brāhmaṇa ja tegutses hiljem vastavalt kṣatriya põhimõtetele. Viibides transtsendentaalsel tasandil, võisid nad seda teha, kuid nii kaua kui inimene viibib materiaalsel tasandil, tuleb tal täita kohustusi vastavalt materiaalse looduse guṇadele. Samal ajal peab ta aga omama selget arusaama Kṛṣṇa teadvusest.

<<<<    >>>>