3. Peatükk: Karma–jooga

Bhagavad-gītā nii nagu see on


BG 3.1: Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma astuksin sellesse koletusse sõtta?

BG 3.2: Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest. Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige kasulikum.

BG 3.3: Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Oo, pattudest vaba Arjuna, Ma olen juba selgitanud, et eksisteerib kahte liiki inimesi, kes püüavad teadvustada oma vaimset "mina". Ühed püüavad seda mõista empiirilistele filosoofilistele spekulatsioonidele toetudes, teised aga pühendunud teenimise läbi.

BG 3.4: Üksnes ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise läbi pole võimalik vabaneda tegude järelmõjudest, nagu ka ainult loobumuse läbi pole võimalik jõuda täiuslikkuseni.

BG 3.5: Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi hetkekski hoiduda midagi tegemast.

BG 3.6: See, kes talitseb tegutsevaid meeli, kuid kelle mõistus on endiselt keskendunud meelte ihaldusobjektidele, kahtlemata üksnes petab end ning teda nimetatakse teesklejaks.

BG 3.7: Samas aga inimene, kes siiralt püüab mõistuse abil kontrollida oma aktiivseid meeli ning teeb algust karma-joogaga [Kṛṣṇa teadvuses], vabana kiindumustest, asub palju kõrgemal tasandil.

BG 3.8: Täida oma ettekirjutatud kohustusi, sest selline toimimisviis on märksa parem kui tööst loobumine. Ilma tööta pole võimalik isegi oma füüsilist keha alal hoida.

BG 3.9: Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg, täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.

BG 3.10: Loome alguses lõi kõikide olendite Jumal inimeste ja pooljumalate generatsiooni koos Viṣṇu rahuldamiseks mõeldud ohverdustega ning õnnistas neid, öeldes: "Olge õnnelikud selle yajña [ohverduse] abil, sest selle sooritamine annab teile kõik, mida te vajate õnnelikuks eluks ning vabanemise saavutamiseks."

BG 3.11: "Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema heaolu."

BG 3.12: "Erinevate eluliste vajaduste rahuldamise eest vastutavad pooljumalad annavad teile kõik tarviliku, kui nad on rahuldatud yajña [ohverduse] sooritamise läbi. See aga, kes naudib selliseid ande, pakkumata neid vastutasuks pooljumalatele, on kahtlemata varas."

BG 3.13: "Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."

BG 3.14: Kõik elavad kehad toituvad teraviljadest, mis kasvavad tänu vihmale. Vihmasid kutsub esile aga yajña [ohverduse] sooritamine ning yajñat sooritatakse ettekirjutatud kohustustest tulenevalt.

BG 3.15: "Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.

BG 3.16: Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus "Vedade" poolt ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.

BG 3.17: Kuid see, kes on oma inimelu pühendanud eneseteadvustamisele ning kes leiab eneseteadvustamise läbi täielikku rahuldust vaid iseeneses, ei oma mitte mingeid kohustusi.

BG 3.18: Vaimse eneseteadvustamiseni jõudnud inimesel pole enam mingit põhjust täita oma ettekirjutatud kohustusi ega ka vastavast tööst hoiduda. Samuti ei pea ta enam sõltuma ühestki teisest elusolendist.

BG 3.19: Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.

BG 3.20: Kuningad nagu Janaka jõudsid täiuslikkuseni lihtsalt ettekirjutatud kohustusi täites. Seepärast pead sa tegema oma tööd juba ainuüksi inimeste õpetamiseks.

BG 3.21: Ükskõik, mida väljapaistev isiksus ka teeks, tavalised inimesed kogu maailmas järgivad tema poolt näidatud eeskuju ja toimivad täpselt samal viisil.

BG 3.22: Oo, Pṛthā poeg, kogu kolmes planetaarsüsteemis pole ühtegi tööd, mida Ma peaksin tegema. Ma ei vaja mitte midagi ega tunne ka millestki puudust — ja ometigi täidan Ma ettekirjutatud kohustusi.

BG 3.23: Sest kui Ma peaksin eales loobuma ettekirjutatud kohustuste täpsest täitmisest, oo, Pārtha, järgiksid kõik inimesed kahtlemata Minu eeskuju.

BG 3.24: Kui Ma ei täidaks ettekirjutatud kohustusi, variseksid kokku kõik need maailmad. Sedasi saaksin Ma soovimatu järelkasvu põhjustajaks ning hävitaksin kõikide elusolendite rahu.

BG 3.25: Teadmisteta inimene täidab oma kohustusi, olles kiindunud nende resultaatidesse, õpetatud inimene teeb seda aga vabana kiindumustest, juhtimaks inimesi õigele teele.

BG 3.26: Selleks, et mitte ajada segadusse rumalate inimeste mõistust, mis on kiindunud ettekirjutatud kohustuste täitmise resultaatidesse, ei tohiks õpetatud inimene ajendada neid tööst loobuma. Töötades pühendumuse vaimus, tuleks tal pigem rakendada neid kõikvõimalikesse tegevustesse [mis on suunatud Kṛṣṇa teadvuse järk-järgulisele arendamisele].

BG 3.27: Vale ego poolt segadusse aetud vaimne hing peab iseennast tegevuste sooritajaks, kuigi tegelikult teostavad neid materiaalse looduse kolm guṇat.

BG 3.28: Oo, tugevakäeline! See, kes teab Absoluutset Tõde, ei rakenda end meelte teenimisse ega enese meelelisse rahuldamisse, eristades täpselt pühendumuses sooritatud tööd resultaatide nimel sooritatud tööst.

BG 3.29: Materiaalse looduse guṇade poolt segadusse aetuna, rakendavad teadmatuses viibivad inimesed end täielikult materiaalsetesse tegevustesse ja kiinduvad neisse. Kuid need, kes on arukad, ei tohiks neid sellegipoolest häirida, ehkki nende poolt täidetavad kohustused ei oma nende teadmatuse tõttu kuigi suurt väärtust.

BG 3.30: Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle, soovimata midagi omandada või kasu lõigata.

BG 3.31: Need inimesed, kes täidavad oma kohustusi vastavalt Minu juhendustele ning kes järgivad Minu õpetust tugevas usus ja tõrkumata, vabanevad karmaliste tegude köidikuist.

BG 3.32: Kuid neid, kes kadedusest ignoreerivad seda õpetust ega järgi seda, tuleb pidada igasugustest teadmistest ilma jäänud inimesteks, petetuiks, ning kõik nende püüdlused täiuslikkuseni jõuda lõpevad ebaõnnestumisega.

BG 3.33: Isegi teadmistega inimene käitub vastavalt oma loomusele, sest igaüks järgib loomust, mille ta looduse kolmelt guṇalt on omandanud. Mis kasu oleks selle allasurumisest?

BG 3.34: Meelte ja nende ihaldusobjektide kokkupuutel tekkivate kiindumuste ja vastumeelsuste reguleerimiseks eksisteerivad kindlad printsiibid. Inimene ei tohi lasta sellistel kiindumustel ja vastumeelsustel enese üle võimust võtta, sest need on komistuskivideks vaimse eneseteadvustamise teel.

BG 3.35: Parem täita oma ettekirjutatud kohustusi kasvõi halvasti, kui täita kellegi teise kohustusi parimal moel. Parem kohata hävingut oma kohustuste täitmise käigus, kui asuda täitma kellegi teise kohustusi, sest võõrast teed järgida on ohtlik.

BG 3.36: Arjuna küsis: Oo, Vṛṣṇi järglane, mis on selleks jõuks, mis tõukab inimest patustele tegudele isegi siis, kui ta tahab neid vältida?

BG 3.37: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Arjuna, see on vaid iha, selle maailma kõikehävitav patune vaenlane, mis on sündinud kokkupuutest kire guṇaga ning hiljem vihaks muutunud.

BG 3.38: Samamoodi nagu suits katab tuld, tolm peeglit ja emaüsa loodet, on elusolend kaetud selle iha erinevate kihtidega.

BG 3.39: Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.

BG 3.40: Meeled, mõistus ja arukus on selle iha pesitsuspaigad. Nende läbi katab iha kinni elusolendi tegelikud teadmised ning ajab ta segadusse.

BG 3.41: Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja vaimse eneseteadvustamise hävitaja.

BG 3.42: Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on kõrgemal ka arukusest.

BG 3.43: Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.