2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.69


yā niśā sarva-bhūtānāḿ
tasyāḿ jāgarti saḿyamī
yasyāḿ jāgrati bhūtāni
sā niśā paśyato muneḥ


yā — mis; niśā — on öö; sarva — kõik; bhūtānām — elusolendite; tasyām — selles; jāgarti — on virge; saḿyamī — end kontrolliv; yasyām — millises; jāgrati — on ärkvel; bhūtāni — kõik olendid; sā — see on; niśā — öö; paśyataḥ — endasse süvenenud; muneḥ — targale.

TÕLGE

See, mis on öö kõigile elusolendeile, on ärkamise aeg end kontrolliva inimese jaoks; ning kõikide elusolendite ärkamise aeg on öö endasse süvenenud targale.


SELGITUS

Arukad inimesed jagunevad kahte kategooriasse. Ühed omavad teadmisi meelelisele rahuldamisele suunatud materialistlikest tegevustest, samas kui teised omavad sisemist nägemist ning suunavad tähelepanu eneseteadvustamises arenemisele. Endasse süvenenud targa või mõtliku inimese tegevused on öö materialistlike tegevustega hõivatud inimeste jaoks. Materialistliku meelestatusega inimesed on uinunud selles öös, sest nad ei oma teadmisi vaimsest eneseteadvustamisest. Endasse süvenenud tark on aga selles materialistliku inimese "öös" ärkvel. Selline tark tunneb transtsendentaalset naudingut vaimse kultuuri järk-järgulisest arendamisest eneses, samas kui materialistlike tegevustega hõivatud inimene, olles teadmatuses vaimsest eneseteadvustamisest, unistab paljudest erinevatest meelelistest naudingutest, tundes oma uinunud olekus vaheldumisi õnne ja ahastust. Endasse süvenenud tark on materialistliku õnne ja kannatuste suhtes alati ükskõikne. Ta jätkab liikumist vaimse eneseteadvustamise teel, laskmata end materiaalsetest tingimustest häirida.

<<<<    >>>>