Meelelisi naudinguid ihaldavat jõudu on võimalik ohjeldada vaid Kṛṣṇa teadvuse abil, rakendades kõik oma meeled Jumala teenimisse transtsendentaalses armastuses. Nii nagu vaenlaste ohjeldamiseks on vaja kõrgemat jõudu, on seda vaja ka meelte ohjeldamiseks. Meeli on võimalik kontrolli all hoida üksnes siis, kui need on rakendatud Jumala teenimisse — ühestki inimlikust jõupingutusest selleks ei piisa. Inimest, kes on teadvustanud, et ainult Kṛṣṇa teadvuse läbi on võimalik valitseda oma mõistust ning et seda kunsti tuleb praktiseerida autoriteetse vaimse õpetaja juhendamise all, nimetatakse sādhakaks ehk vabanemist väärivaks isiksuseks.