2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.66


nāsti buddhir ayuktasya
na cāyuktasya bhāvanā
na cābhāvayataḥ śāntir
aśāntasya kutaḥ sukham


na asti — ei saa eksisteerida; buddhiḥ — transtsendentaalne arukus; ayuktasya — selle, kes ei ole ühendatud (Kṛṣṇa teadvusega); na — ei; ca — ja; ayuktasya — selle, kes ei oma Kṛṣṇa teadvust; bhāvanā — (õnnes) kinnistunud mõistus; na — ei; ca — ja; abhāvayataḥ — selle, kes ei ole kinnistunud; śāntiḥ — rahu; aśāntasya — rahutu; kutaḥ — kus on; sukham — õnn.

TÕLGE

See, kes ei ole seotud Kõigekõrgemaga [Kṛṣṇa teadvuses], ei saa omada ei transtsendentaalset arukust ega häirimatut mõistust, ilma milleta pole võimalik rahu saavutamine. Ning kuidas saab rääkida õnnest inimese puhul, kes ei ole saavutanud rahu?


SELGITUS

Seni, kuni inimene ei viibi Kṛṣṇa teadvuses, pole rahu saavutamine tema jaoks võimalik. Seepärast kinnitatakse meile viiendas peatükis (5.29), et tegelik rahu võidakse saavutada ainult siis, kui mõistetakse, et kõikide ohverduste ja askeeside resultaatide ainsaks nautijaks on Kṛṣṇa, et Kṛṣṇa on kõikide avaldumiste omanik ja kõikide elusolendite tegelik sõber. Kṛṣṇa teadvuses viibimata puudub mõistusel lõplik eesmärk ning see põhjustabki rahutust. Kui inimene on aga kindel, et Kṛṣṇa on igaühe sõber ning kõige nautija ja omanik, võib ta häirimatu mõistusega jõuda rahu saavutamiseni. Seepärast on inimene, kes ei oma suhteid Kṛṣṇaga, kindlasti pidevalt mures ja rahutu, ükskõik kui rahulikuna ja kõrge vaimse tasemeni jõudnuna ta püüaks end näidata. Kṛṣṇa teadvus on iseenesest avalduv rahuseisund, milleni on võimalik jõuda üksnes suhetes Kṛṣṇaga.

<<<<    >>>>