Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.38
sukha-duḥkhe same kṛtvā
lābhālābhau jayājayau
tato yuddhāya yujyasva
naivaḿ pāpam avāpsyasi
sukha — õnne; duḥkhe — ja kannatust;
same — rahulikkuses; kṛtvā — sedasi toimides;
lābha-alābhau — nii kasu kui kahju; jaya-ajayau — nii võitu kui
kaotust; tataḥ — seejärel; yuddhāya — võitlemise pärast;
yujyasva — tegutse (võitle); na — mitte kunagi;
evam — sel viisil; pāpam — pattude järelmõjusid;
avāpsyasi — sa saavutad.
TÕLGESa võitle vaid võitlemise pärast, mõtlemata õnnele või
kannatustele, kasule või kahjule, võidule või kaotusele — sedasi ei lange
sa kunagi pattu.
SELGITUSJumal Kṛṣṇa ütleb nüüd Arjunale otse välja, et viimane peab
võitlema võitlemise pärast, sest Kṛṣṇa soovib lahingut. Kṛṣṇa teadvuses
toimides ei mõelda õnnele või kannatustele, kasule või kahjule, võidule või
kaotusele. Transtsendentaalne teadvus tähendab kõikide tegevuste sooritamist
Kṛṣṇa heaks; sellistel tegudel puuduvad materiaalsete tegude järelmõjud. See,
kes toimib omaenese meelelise rahuldamise nimel, ükskõik kas voorusest või
kirest juhituna, peab vastu võtma ka tegude järelmõjud, olgu need siis head või
halvad. Kuid see, kes andub täielikult tegevustele Kṛṣṇa teadvuses, ei oma enam
kohustusi kellegi teise ees, samuti pole ta enam kellelegi midagi võlgu, nagu
ta oleks tegevusi tavapärasel moel sooritades. "Śrīmad-Bhāgavatamis" (11.5.41)
öeldakse:
devarṣi-bhūtāpta-nṛṇāḿ pitṝṇāḿ
na kińkaro nāyam ṛṇī ca rājan
sarvātmanā yaḥ śaraṇaḿ śaraṇyaḿ
gato mukundaḿ parihṛtya kartam
"Igaüks, kes on täielikult alistunud Kṛṣṇale, Mukundale, loobununa
kõikidest teistest kohustustest, pole enam kellelegi midagi võlgu ega oma enam
mingeid kohustusi ei pooljumalate, tarkade, ühiskonna, sugulaste, inimkonna ega
esivanemate ees." See on varjatud vihje, mille Kṛṣṇa selles värsis Arjunale
annab ning selle olemust selgitatakse täpsemalt järgmistes värssides.
<<<< >>>>