2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.30


dehī nityam avadhyo 'yaḿ
dehe sarvasya bhārata
tasmāt sarvāṇi bhūtāni
na tvaḿ śocitum arhasi


dehī — materiaalse keha omanik; nityam — igavesti; avadhyaḥ — ei saa hukata; ayam — seda hinge; dehe — kehas; sarvasya — igaühe; bhārata — oo, Bharata järglane; tasmāt — seepärast; sarvāṇi — kõik; bhūtāni — elusolendid (kes on sündinud); na — mitte kunagi; tvam — sina; śocitum — kurtma; arhasi — väärid.

TÕLGE

Oo, Bharata järglane, tea, et seda, kes viibib kehas, ei saa iial surmata. Seepärast ära vaeva oma südant ühegi elusolendi pärast.


SELGITUS

Selle värsiga võtab Jumal kokku muutmatule vaimsele hingele pühendatud juhenduste osa. Kirjeldades surematut hinge mitmel erineval viisil, kinnitab Jumal Kṛṣṇa kokkuvõtteks, et hing on surematu ja keha ajalik. Seepärast ei tohiks Arjuna loobuda oma kṣatriya kohustest lihtsalt hirmust, et tema vanaisa Bhīṣma ning õpetaja Droṇa võivad lahingus surma saada. Toetudes Śrī Kṛṣṇa autoriteedile, peame me uskuma kehast lahusseisva hinge eksistentsi, mitte aga arvama, et hinge ei eksisteeri ning et elu tundemärgid on keemiliste elementide koosmõju tulemus, mis tekib mateeria arengu teatud etapil. Kuid ehkki hing on surematu, ei õigusta see vägivalda. Ometigi on sõjaseisukorras vägivald lubatud, kui selle järgi on tõeline vajadus. Vägivalda võib rakendada juhul, kui selleks on Jumala sanktsioon, mitte aga omaenda äranägemisest lähtudes.

<<<<    >>>>