2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.3


klaibyaḿ mā sma gamaḥ pārtha
naitat tvayy upapadyate
kṣudraḿ hṛdaya daurbalyaḿ
tyaktvottiṣṭha parantapa


klaibyam — võimetus; mā sma — ära; gamaḥ — pöördu; pārtha — oo, Pṛthā poeg; na — mitte kunagi; etat — see; tvayi — sulle; upapadyate — on kohane; kṣudram — tähtsusetu; hṛdaya — südame; daurbalyam — nõrkus; tyaktvā — loobudes; uttiṣṭha — tõuse üles; param-tapa — oo, vaenlaste nuhtleja.

TÕLGE

Oo, Pṛthā poeg, ära anna järele sellele mandumiseni viivale jõuetusele. Selline käitumine pole sulle kohane. Unusta need tähtsusetud südamevaevad ning tõuse üles, oo, vaenlaste nuhtleja.


SELGITUS

Kṛṣṇa pöördub siin Arjuna kui Pṛthā poja poole. Pṛthā oli Kṛṣṇa isa Vasudeva õde. Seega oli Arjuna Kṛṣṇa veresugulane. Kui kṣatriya poeg keeldub võitlemast, on ta kṣatriya vaid nime poolest, niisamuti nagu brāhmaṇa poeg on brāhmaṇa vaid nime poolest, kui tema käitumine pole jumalakartlik. Sellised kṣatriyad ja brāhmaṇad on oma isade vääritud pojad, ja Kṛṣṇa ei tahtnud, et Arjunast saaks kṣatriya vääritu poeg. Arjuna oli Kṛṣṇa kõige lähedasem sõber ning Kṛṣṇa isiklikult juhendas teda sõjavankril, kuid kõigest sellest hoolimata oleks Arjuna lahinguväljalt võitlemata lahkudes omandanud halva kuulsuse. Seetõttu ütles Kṛṣṇa, et taoline suhtumine pole Arjunale kohane. Arjuna oleks võinud küll vaielda, et ta loobub võitlusest oma suuremeelse suhtumise tõttu Bhīṣma ja tema sugulaste vastu, kuid Kṛṣṇa leidis, et sellise suuremeelsuse põhjustajaks on vaid südame nõrkus. Sellist võltsi suuremeelsust ei kiida heaks ükski autoriteet. Seepärast peavad kõik Arjuna taolised isiksused, Kṛṣṇa otsese juhendamise all, loobuma säärasest suuremeelsusest või niinimetatud vägivallavastasusest.

<<<<    >>>>