2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.2


śrī-bhagavān uvāca

kutas tvā kaśmalam idaḿ
viṣame samupasthitam
anārya-juṣṭam asvargyam
akīrti-karam arjuna


śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; kutaḥ — kustkohast; tvā — sulle; kaśmalam — ebapuhtus; idam — see hädaldamine; viṣame — sellel kriisitunnil; samupasthitam — saabus; anārya — inimesed, kes ei tea elu väärtust; juṣṭam — praktiseerivad; asvargyam — mis ei vii kõrgematele planeetidele; akīrti — halb kuulsus; karam — põhjus; arjuna — oo, Arjuna.

TÕLGE

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Mu kallis Arjuna, kuidas on need ebapuhtad mõtted küll sinu üle võimust saanud? Säärane käitumine pole kohane inimesele, kes teab elu väärtust. Sellised mõtted ei juhi sind mitte kõrgematele planeetidele, vaid halba kuulsusse.


SELGITUS

Mõisted "Kṛṣṇa" ja "Jumala Kõrgeim Isiksus" on samased. Seepärast pöördutakse Kṛṣṇa poole läbi kogu "Bhagavad-gītā" nimega Bhagavān. Bhagavān on Absoluutse Tõe lõplik aspekt. Absoluutset Tõde teadvustatakse kolmel tasandil, nimelt Brahmanina ehk impersonaalse kõikeläbiva vaimuna; Paramātmāna ehk Kõrgeima paikse aspektina iga elusolendi südames ning Bhagavānina ehk Jumala Kõrgeima Isiksusena, Jumal Kṛṣṇana. "Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.2.11) selgitatakse sellist Absoluutse Tõe kontseptsiooni järgmiselt:



vadanti tat tattva-vidas
tattvaḿ yaj jñānam advayam
brahmeti paramātmeti
bhagavān iti śabdyate


"Absoluutset Tõde teadvustatakse selle teadja poolt kolmel tasandil, mis kõik on identsed. Neid kolme tasandit kirjeldatakse kui Brahmanit, Paramātmāt ja Bhagavāni."

Neid kolme jumalikku aspekti saab selgitada Päikese näite varal, nimelt kui päikesevalgust, Päikese pinda ja planeet Päikest ennast. Seda, kes uurib vaid päikesevalgust, võib pidada ettevalmistavate teadmiste omandajaks. Seda, kes omab teadmisi Päikese pinnast, võib pidada juba suuremate teadmiste omajaks, ning see, kes on võimeline jõudma Päikesele, on kahtlemata kõrgeimalt arenenud. Õpilasi, kes rahulduvad päikesevalguse mõistmisega, mõistes selle universaalset läbimisvõimet ning impersonaalse olemusega sära, võib võrrelda nendega, kes teadvustavad Absoluutse Tõest vaid Brahmani aspekti. Õpilast, kes on arenenud edasi ja omab teadmisi Päikese pinnast, võib võrrelda Absoluutse Tõe Paramātmā aspekti teadvustajaga. Ning õpilast, kes on võimeline sisenema Päikese keskmesse, võib võrrelda Absoluutse Tõe kõrgeima aspekti teadvustajaga. Seega on bhaktad ehk Absoluutse Tõe Bhagavāni aspekti teadvustamiseni jõudnud transtsendentalistid kõrgeimal tasemel olevad transtsendentalistid, ehkki kõik Absoluutse Tõe uurijad tegelevad ühe ja sama temaatikaga. Päikese valgust, pinda ja Päikeses toimuvaid sisemisi protsesse ei saa üksteisest eraldada, kuid sellegipoolest ei viibi kolme erinevat aspekti vaatlevad õpilased ühel tasandil.

Sanskritikeelse sõna bhagavān tähendust on selgitanud suur autoriteet Parāśara Muni, kes oli Vyāsadeva isa. Bhagavāniks nimetatakse Kõrgeimat Isiksust, kellele kuuluvad kõik rikkused, kogu jõud, kogu kuulsus, kogu ilu, kõik teadmised ja täielik loobumus. Võib kohata palju inimesi, kes on kas väga rikkad, väga tugevad, väga ilusad, väga kuulsad, väga kõrgelt õpetatud või väga paljust loobunud, kuid mitte keegi ei saa öelda, et temale kuuluvad täiel määral kõik rikkused, kogu jõud jne. Nõnda saab väita vaid Kṛṣṇa, sest Tema on Jumala Kõrgeim Isiksus. Ükski elusolend, ka mitte Brahmā, Śiva või Nārāyaṇa ei oma neid omadusi sellisel määral kui Kṛṣṇa. Seepärast kinnitab Brahmā ise "Brahma-saḿhitās", et Śrī Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Mitte keegi ei ole Temast kõrgemal või Temaga võrdne. Tema on algne Jumal ehk Bhagavān, keda tuntakse kui Govindat, ning Tema on kõikide põhjuste kõrgeim põhjus:



īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam


"Paljudel isiksustel on Bhagavāni omadusi, kuid Kṛṣṇa positsioon on kõikidest kõrgeim, sest keegi ei saa Teda ületada. Ta on Kõrgeim Isiksus ning Tema keha on igavene, täis teadmisi ja õndsust. Tema on algne Jumal, Govinda, ja kõikide põhjuste põhjus." ("Brahma-saḿhitā" 5.1)

"Bhāgavatamis" on ära toodud ka Jumala Kõrgeima Isiksuse erinevate inkarnatsioonide nimekiri, kuid Kṛṣṇat kirjeldatakse kui algset Jumala Isiksust, kellest lähtuvad kõik Jumala Isiksuse erinevad kehastused:



ete cāḿśa-kalāḥ puḿsaḥ
kṛṣṇas tu bhagavān svayam
indrāri-vyākulaḿ lokaḿ
mṛḍayanti yuge yuge


"Kõik siin äratoodud Jumala erinevad inkarnatsioonid on Kõigekõrgema Jumala täielikud kehastused või täielike kehastuste osad, kuid Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus Ise." (Bhāg. 1.3.28)

Seega on Kṛṣṇa algne Jumala Kõrgeim Isiksus, Absoluutne Tõde, nii Ülihinge kui ka impersonaalse Brahmani allikas.

Jumala Kõrgeima Isiksuse juuresolekul on Arjuna hädaldamine oma sugulaste pärast kahtlemata kohatu ning seepärast väljendabki Kṛṣṇa üllatust Arjuna sellise käitumise üle sõnaga kutaḥ — "kustkohast". Selliseid ebapuhtaid mõtteid poleks haritud inimeste klassi kuuluvalt inimeselt ehk aarialaselt eales oodatud. Sõna "aarialane" tähistab inimest, kes teab elu väärtust ning kes elab vaimsel eneseteadvustamisel põhinevas tsivilisatsioonis. Inimesed, kes juhinduvad materialistlikust elukäsitlusest, ei tea, et elu eesmärgiks on Absoluutse Tõe ehk Viṣṇu ehk Bhagavāni teadvustamine, sest nad viibivad materiaalse maailma väliste omaduste lummuses, teadmata, mis on vabanemine. Inimesi, kes ei oma teadmisi materiaalse maailma köidikutest vabanemiseks, nimetatakse mitte-aarialasteks. Ehkki Arjuna oli kṣatriya, kaldus ta oma kohustuste täitmisest kõrvale ning tahtis lahingusse astumisest loobuda. Taolist argpükslikkust kirjeldatakse aga kui aarialase jaoks kohatut. Selline kohustustest kõrvale kaldumine ei aita inimesel vaimses elus edasi liikuda ning jätab ta ilma kuulsusest selleski maailmas. Jumal Kṛṣṇa ei kiitnud heaks Arjuna niinimetatud kaastunnet oma sugulaste vastu.

<<<<    >>>>