2. Peatükk: Gītā sisu kokkuvõte

Bhagavad-gītā nii nagu see on 2.19


ya enaḿ vetti hantāraḿ
yaś cainaḿ manyate hatam
ubhau tau na vijānīto
nāyaḿ hanti na hanyate


yaḥ — igaüks, kes; enam — seda; vetti — teab; hantāram — tapja; yaḥ — igaüks, kes; ca — samuti; enam — seda; manyate — arvab; hatam — tapetud; ubhau — mõlemad; tau — nemad; na — mitte kunagi; vijānītaḥ — omavad teadmisi; na — mitte kunagi; ayam — see; hanti — tapab; na — ega; hanyate — on tapetud.

TÕLGE

Ei see, kes arvab, et elusolend suudab tappa, ega ka see, kes peab elusolendit tapetavaks, ei oma teadmisi, sest hing ei saa tappa ega olla tapetud.


SELGITUS

Kui kehastunud elusolend saab saatuslike relvade läbi vigastada, tuleb mõista, et kehas viibiv elusolend ei hukku. Vaimne hing on nii väike, et ükski materiaalne relv ei suudaks teda kuidagi hävitada, nagu selgitatakse järgnevates värssides. Ja oma vaimse algolemuse tõttu ei olegi elusolendit tegelikult võimalik tappa. Kõik, mida tapetakse — kõik, mida on üldse võimalik tappa — on keha. See ei ole aga keha tapmise õigustus. Vedakirjanduses antakse juhendus: mā hiḿsyāt sarvā bhūtāni. "Ära kunagi kasuta kellegi vastu vägivalda." Fakt, et elusolendit ei saa tappa, ei õigusta loomade tapmist. Ükskõik, kelle keha tapmine ilma autoriteetse korralduseta on häbiväärne tegu ning väärib karistust nii riigi kui ka Jumala seaduste kohaselt. Arjuna tapab aga religioossete printsiipide nimel, mitte omaenese tahtest lähtuvalt.

<<<<    >>>>