Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.51-53
buddhyā viśuddhayā yukto
dhṛtyātmānaḿ niyamya ca
śabdādīn viṣayāḿs tyaktvā
rāga-dveṣau vyudasya ca
vivikta-sevī laghv-āśī
yata-vāk-kāya-mānasaḥ
dhyāna-yoga-paro nityaḿ
vairāgyaḿ samupāśritaḥ
ahańkāraḿ balaḿ darpaḿ
kāmaḿ krodhaḿ parigraham
vimucya nirmamaḥ śānto
brahma-bhūyāya kalpate
buddhyā — arukuse abil; viśuddhayā — täielikult
puhastunud; yuktaḥ — hõivatud; dhṛtyā — sihikindlusega;
ātmānam — "mina"; niyamya — reguleerides; ca — samuti;
śabda-ādīn — nagu heli; viṣayān — meelte ihaldusobjektid;
tyaktvā — loobudes; rāga — kiindumus; dveṣau — ning
vastumeelsus; vyudasya — asetades kõrvale; ca — samuti;
vivikta-sevī — elades eraldatud paigas; laghu-āśī — süües vähe;
yata — olles saavutanud kontrolli; vāk — kõne;
kāya — keha; mānasaḥ — ja mõistus;
dhyāna-yoga-paraḥ — transsi süvenenud; nityam — kakskümmend
neli tundi ööpäevas; vairāgyam — kiindumustest vabanemine;
samupāśritaḥ — olles leidnud varjupaiga; ahańkāram — vale ego;
balam — kunstlik jõud; darpam — võlts uhkus;
kāmam — iha; krodham — viha; parigraham — ning
materiaalse asjade vastuvõtmine; vimucya — olles vabastatud;
nirmamaḥ — omanditundeta; śāntaḥ — rahulik;
brahma-bhūyāya — eneseteadvustamise jaoks; kalpate — omab
vajalikke omadusi.
TÕLGEEneseteadvustamiseni jõuab kahtlemata see inimene, kes arukuse
abil puhastununa kontrollib sihikindlalt oma mõistust, kes hülgab meeleliste
naudingute objektid, kes on vaba nii kiindumustest kui ka vastumeelsustest, kes
elab üksikus eraldatud paigas, kes sööb vähe, kes kontrollib oma keha, mõistust
ja kõnet, kes on alati süvenenud transsi, kes on vaba valest egost, soovist
omandada kunstlikku jõudu, võltslikust uhkusest, ihast, vihast, kes ei võta
vastu midagi materiaalset, kes on vaba võltslikust omanditundest ning kes on
alati rahulik.
SELGITUSKui inimene on arukuse abil puhastunud, hoiab ta end vooruse
guṇas. Sel moel saavutab inimene kontrolli oma mõistuse üle ning püsib alati
transis. Ta ei tunne kiindumust meelelisi naudinguid pakkuvate objektide vastu
ning on oma tegevustes vaba nii kiindumustest kui ka vihast. Loomulikult
eelistab selline loobumuslik inimene elada üksikus eraldatud paigas, ta ei söö
rohkem kui hädavajalik ning kontrollib nii oma keha kui ka mõistuse tegevusi.
Ta on vaba valest egost, sest ta ei samasta end oma kehaga. Samuti ei võta ta
vastu midagi materiaalset ega soovi muuta oma keha tugevaks. Kuna ta on vaba
kehalisest elukäsitlusest, ei ole ta asjatult uhke. Ta on rahul kõigega, mis
talle Jumala armust osaks langeb, ning ta ei satu meeleliste naudingute
puudumisel kunagi raevu. Samuti ei tee ta jõupingutusi meelte
ihaldusobjektidega kokkupuutumiseks. Sedasi, olles täielikult vaba valest
egost, vabaneb ta kiindumustest kõikide materiaalsete asjade vastu ning
saavutab enese kui Brahmani teadvustamise ehk brahma-bhūta tasandi. Kui
inimene on vaba materialistlikust elukäsitlusest, saavutab ta rahu, mida ei
suuda enam miski häirida. "Bhagavad-gītās" (2.70) öeldakse:
āpūryamāṇam acala-pratiṣṭhaḿ
samudram āpaḥ praviśanti yadvat
tadvat kāmā yaḿ praviśanti sarve
sa śāntim āpnoti na kāma-kāmī
"Rahu suudab saavutada vaid see inimene, keda ei häiri soovide
lakkamatu vool, mis on sarnane igavesti täidetavasse, kuid alati rahulikku
ookeani suubuvate jõgedega, mitte aga tema, kes püüab neid soove rahuldada."
<<<< >>>>