18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.38


viṣayendriya-saḿyogād
yat tad agre 'mṛtopamam
pariṇāme viṣam iva
tat sukhaḿ rājasaḿ smṛtam


viṣaya — meelte ihaldusobjektide; indriya — ja meelte; saḿyogāt — kombinatsioonist; yat — mis; tat — see; agre — alguses; amṛta-upamam — just kui nektar; pariṇāme — lõpus; viṣam iva — nagu mürk; tat — see; sukham — õnn; rājasam — kire guṇas; smṛtam — peetakse.

TÕLGE

See õnn, mida inimene kogeb meelte kokku puutudes meelte ihaldusobjektidega ning mis algul tundub nektarina, lõpuks aga mürgina, kuulub kire guṇasse.


SELGITUS

Kui noor mees ja noor naine kohtavad teineteist, ajendavad meeled meest naist vaatama, teda puudutama ning seksuaalvahekorda astuma. Algul võib see meeltele väga meeldiv tunduda, kuid teatud aja järel muutub see lõpuks otsekui mürgiks. Armastajad jätavad teineteist maha, lahutavad, ning õnn muutub kurbuseks ja hädaks. Sellist õnne valitseb alati kire guṇa. Meelte ja meelte ihaldusobjektide kokkupuutumisest tulenev õnn põhjustab lõpptulemusena alati kannatusi ning seda tuleb kõikide vahenditega vältida.

<<<<    >>>>