Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on materiaalse looduse guṇade suhtes alati transtsendentaalne. Ta ei oma talle usaldatud töö suhtes mingeid ootusi, sest ta on üle nii valest egost kui ka uhkusest. Ometigi on ta kuni töö lõpetamiseni alati täis entusiasmi. Ta ei pööra tööga kaasnevatele raskustele mingit tähelepanu, vaid teeb oma tööd alati innuga. Ta ei hooli ei edust ega ebaedust ega kaota rahu ei kannatustes ega õnnes. Selline tegutseja asub vooruse guṇas.