Bhagavad-gītā nii nagu see on 18.12
aniṣṭam iṣṭaḿ miśraḿ ca
tri-vidhaḿ karmaṇaḥ phalam
bhavaty atyāgināḿ pretya
na tu sannyāsināḿ kvacit
aniṣṭam — põrgusse viiv; iṣṭam — taevasse viiv;
miśram — segatud; ca — ja; tri-vidham — kolme liiki;
karmaṇaḥ — töö; phalam — tulemus; bhavati — tuleb;
atyāginām — nende jaoks, kes ei ela loobumuslikult;
pretya — pärast surma; na — ei; tu — aga;
sannyāsinām — loobumusliku elukorralduse järgijaile;
kvacit — alati.
TÕLGESee, kes pole elanud loobumuslikku elu, on pärast surma
sunnitud kogema oma tegude kolme liiki vilju — ihaldatuid,
mitteihaldatuid ning nende vahepeale jäävaid. Kuid need, kes on järginud
loobumuslikku elukorraldust, on vabad tegude järelmõjudest, mille all kannatada
või mida nautida.
SELGITUSKṛṣṇa teadvuses viibiv inimene, kes tegutseb teadlikuna oma
suhtest Kṛṣṇaga, on alati vabanenud seisundis. Seepärast ei pea ta pärast surma
kannatama oma tegude tagajärgede käes ega ka nende tulemusi nautima.
<<<< >>>>