BG 18.1: Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte
valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse
[sannyāsa] eesmärki.
BG 18.2: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Suured õpetatud isiksused
nimetavad loobumuslikuks elukorralduseks [sannyāsaks] loobumist tegevustest,
mis lähtuvad materiaalsetest ihadest. Ning kõikide tegevuste tulemustest
loobumist nimetavad targad loobumuseks [tyāgaks].
BG 18.3: Mõned õpetatud isiksused kuulutavad, et kõik resultaatidele
suunatud tegevused tuleb hüljata kui valed tegevused, samas kui teised targad
kinnitavad, et ohverdusi, annetusi ja askeese ei tohi kunagi hüljata.
BG 18.4: Oo, parim Bhāratatest, kuula nüüd Minu otsust loobumuse kohta.
Oo, sina, kes sa oled kui tiiger inimeste seas, pühakirjades kuulutatakse, et
loobumus jaguneb kolme kategooriasse.
BG 18.5: Ohverdustest, annetustest ja askeesidest ei tule loobuda. Neid
peab jätkama. Tõepoolest, ohverdused, annetused ja askeesid puhastavad isegi
suuri hingi.
BG 18.6: Oo, Pṛthā poeg, kõiki neid tegevusi tuleb sooritada vabana
kiindumustest ja ootamata nende tulemusi. Neid tuleb teha kohusetundest.
Selline on Minu lõplik seisukoht.
BG 18.7: Ettekirjutatud kohustustest ei tohi kunagi loobuda. Kui inimene
illusiooni tõttu oma ettekirjutatud kohustuste täitmisest loobub, tunnistatakse
tema loobumus teadmatuse guṇasse kuuluvaks.
BG 18.8: Sellise inimese loobumus, kes hülgab ettekirjutatud kohustuste
täitmise hirmust kehaliste ebamugavuste ees või sellepärast, et see on liialt
vaevarikas, kuulub kire guṇasse. Sellisel moel toimimine ei aita kunagi
kellelgi loobumuses edasi areneda.
BG 18.9: Oo, Arjuna, kui inimene täidab oma ettekirjutatud kohustusi
vaid sellepärast, et ta on kohustatud neid täitma, ning loobub kõikidest
materiaalsetest suhetest ega kiindu oma töö viljadesse, tuleb tema loobumust
pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.
BG 18.10: Arukas loobuja viibib vooruse guṇas ning ta ei vihka ebasoodsat
tööd ega ole ka kiindunud soodsasse töösse. Tal pole töö suhtes mingeid
kahtlusi.
BG 18.11: Kõikidest tegevustest loobumine pole kehastunud hingele tõesti
mitte võimalik. Kuid seda, kes on loobunud oma töö viljadest, nimetatakse
tõeliselt loobunuks.
BG 18.12: See, kes pole elanud loobumuslikku elu, on pärast surma
sunnitud kogema oma tegude kolme liiki vilju — ihaldatuid,
mitteihaldatuid ning nende vahepeale jäävaid. Kuid need, kes on järginud
loobumuslikku elukorraldust, on vabad tegude järelmõjudest, mille all kannatada
või mida nautida.
BG 18.13: Oo, tugevakäeline Arjuna, vedānta kohaselt eksisteerib
tegevuste sooritamiseks viis põhjust. Nüüd Ma selgitan neid sulle.
BG 18.14: Tegevuspaik [keha], tegevuse sooritaja, erinevad meeled,
mitmesugused jõupingutused ja lõpuks Ülihing — need on tegevuse viis
tegurit.
BG 18.15: Iga õige ja vale teo, mida inimene oma keha, mõistuse ja kõnega
korda saadab, põhjustajaks on need viis tegurit.
BG 18.16: Seepärast ei ole see, kes peab ennast tegevuste ainsaks
sooritajaks, arvestamata nimetatud viit tegurit, kindlasti mitte kuigi arukas
ega suuda näha asju sellistena nagu need on.
BG 18.17: Isegi kui inimene tapab kedagi selles maailmas, ei tapa ta
tegelikult, kui ta ei tegutse ajendatuna valest egost ega ole lasknud oma
arukust aheldada. Samuti ei seo tema tegevused teda kunagi.
BG 18.18: Teadmised, teadmiste objekt ja teadja on kolm tegevuse
ajendeiks olevat tegurit; meeled, töö ja tegija on kolm tegevuse koostisosa.
BG 18.19: Vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale eksisteerib kolme
laadi teadmisi, tegevusi ja tegutsejaid. Kuula nüüd nendest Minult.
BG 18.20: Tea, et sellised teadmised, mille abil inimene võib näha
ühesugust jagamatut vaimset loodust kõikides lugematuteks vormideks jagunenud
elusolendites, kuuluvad vooruse guṇasse.
BG 18.21: Neid teadmisi, mille mõjul inimene arvab, et igas erinevas
kehas on erinevat liiki elusolend, tuleb pidada kire guṇasse kuuluvaiks.
BG 18.22: Ning need teadmised, mis ei sisalda tõde, mis annavad väga
vähest informatsiooni ning mille läbi inimene on kiindunud ühesugusesse töösse,
pidades seda kõigeks kõiges, kuuluvad pimeduse guṇasse.
BG 18.23: Tegevus, mis on reguleeritud ning mida sooritatakse kiindumuse,
armastuse või vihata, ihaldamata nautida selle tegevuse vilju, kuulub vooruse
guṇasse.
BG 18.24: Kuid suurte jõupingutustega oma soovide rahuldamiseks
sooritatud tegevust, mille ajendiks on vale ego, nimetatakse tegevuseks kire
guṇas.
BG 18.25: Tegevust, mida sooritatakse illusioonis, hoolimata pühakirjade
korraldustest ning mõtlemata ei sellele, milliseid ahelaid see tegu tulevikus
seab, ega sellele, milliseid kannatusi või vägivalda see teistele põhjustab,
nimetatakse tegevuseks teadmatuse guṇas.
BG 18.26: Inimene, kes täidab oma kohuseid suure sihikindluse ja
entusiasmiga, puutumata kokku materiaalse looduse guṇadega, vabana valest egost
ning laskmata end häirida nii edust kui ka ebaõnnestumisest, tegutseb vooruse
guṇas.
BG 18.27: Inimene, kes on kiindunud oma töösse ja töö viljadesse,
ihaldades neid nautida, kes on ahne, ebapuhas, alati kade ning mõjutatav
rõõmust ja kurbusest, viibib kire guṇas.
BG 18.28: Inimene, kes tegutseb alati pühakirjade juhenduste vastaselt,
kes on materialistlik, kangekaelne, valelik ja osav teisi solvama, ning kes on
laisk, alati pahur ja armastab töid edasi lükata, tegutseb teadmatuse guṇas.
BG 18.29: Oo, rikkuste võitja, palun kuula nüüd, kui Ma räägin sulle
üksikasjalikult looduse kolme erineva guṇaga seotud erinevatest arusaamadest ja
sihikindlusest.
BG 18.30: Oo, Pṛthā poeg, vooruse guṇa valitseb arusaama, mille läbi
inimene teab, mida teha ja mida mitte, mida karta ja mida mitte karta, mis
aheldab ning mis vabastab.
BG 18.31: Oo, Pṛthā poeg, sellist arusaama, mis ei aita inimesel eristada
usku uskmatusest ega tegevusi, mida peaks tegema, tegevustest, mida ei tohiks
teha, valitseb kire guṇa.
BG 18.32: Oo, Pārtha, selline arusaam, mille läbi inimene, olles
illusiooni ja pimeduse lummuses, hakkab pidama uskmatust usuks ja usku
uskmatuseks, ning mis paneb ta püüdlema alati vales suunas, on teadmatuse
guṇas.
BG 18.33: Oo, Pṛthā poeg, murdmatu sihikindlus, mis tugineb vankumatule
jooga praktiseerimisele ning mis kontrollib mõistuse, eluõhu ja meelte
tegevusi, on sihikindlus vooruse guṇas.
BG 18.34: Kuid sellist sihikindlust, oo, Arjuna, mille läbi inimene
kiindub tugevalt resultaatidele suunatud religioossetesse tegevustesse,
majanduslikku arengusse ning meelte rahuldamisse, valitseb kire guṇa.
BG 18.35: Ning selline arutu sihikindlus, oo, Pṛthā poeg, mis ei tõuse
kõrgemale unistamisest, kartlikkusest, hädaldamisest, tusasusest ja
illusioonist, on pimeduse guṇa mõjuvallas.
BG 18.36: Oo, parim Bhāratate hulgas, palun kuula nüüd Minult kolme laadi
õnnest, mille läbi tingimustest sõltuv hing naudib ning mille läbi ta vahel
vabaneb kõikidest kannatustest.
BG 18.37: Seda, mis on algul kui mürk, kuid lõpuks kui nektar ning mis
äratab inimese eneseteadvustamisele, nimetatakse õnneks vooruse guṇas.
BG 18.38: See õnn, mida inimene kogeb meelte kokku puutudes meelte
ihaldusobjektidega ning mis algul tundub nektarina, lõpuks aga mürgina, kuulub
kire guṇasse.
BG 18.39: Ning see õnn, mis teeb pimedaks eneseteadvustamise suhtes, mis
on algusest lõpuni vaid pettekujutelm ning mis tekib unest, laiskusest ja
illusioonist, on õnn teadmatuse guṇas.
BG 18.40: Pole ühtegi elusolendit, ei sellel planeedil ega pooljumalate
hulgas kõrgematel planetaarsüsteemidel, keda need materiaalsest loodusest
sündinud kolm guṇat ei mõjutaks.
BG 18.41: Oo, vaenlaste nuhtleja, brāhmaṇaid, kṣatriyaid, vaiśyaid ja
śūdraid eristatakse omaduste põhjal, mis on sündinud igaühe isiklikust
loomusest vastavalt materiaalse looduse guṇadele.
BG 18.42: Rahulikkus, enesekontroll, askeetlikkus, puhtus, sallivus,
ausus, teadmised, tarkus ja religioossus — need on brāhmaṇale loomulikud
omadused, mille kohaselt ta tegutseb.
BG 18.43: Kangelaslikkus, jõud, sihikindlus, leidlikkus, julgus lahingus,
heldekäelisus ja juhtimisvõime on kṣatriyale loomulikud omadused, mille
kohaselt ta tegutseb.
BG 18.44: Maaviljelus, lehmade kaitsmine ning kaubitsemine on vaiśyade
loomusele vastav töö; śūdrate kohustuseks on teha füüsilist tööd ning teenida
teisi.
BG 18.45: Töötades vastavalt oma omadustele, võib iga inimene saavutada
täiuslikkuse. Ma räägin sulle nüüd, kuidas see on võimalik.
BG 18.46: Teenides Jumalat, kes on kõikide elusolendite allikas ning kes
on kõikeläbiv, võib inimene oma kohustuste täitmise läbi täiuslikkuseni
jõuda.
BG 18.47: Parem on teha oma tööd ebatäiuslikult, kui võtta omaks kellegi
teise tegevused ning sooritada neid täiuslikult. Oma loomusele vastavate
kohustuste täitmine ei too kunagi endaga kaasa patuste tegude järelmõjusid.
BG 18.48: Igat üritust varjutavad teatavad puudujäägid, täpselt nagu
suits varjutab tuld. Oo, Kuntī poeg, seepärast ei tohiks keegi endale
loomupärasest tööst loobuda, isegi kui ta teeb oma töös rohkelt vigu.
BG 18.49: Enese üle kontrolli omav, kiindumustest vaba ja kõik
materiaalsed naudingud hüljanud inimene võib loobumuslikku elu praktiseerides
saavutada kõikidest tegevuste järelmõjudest vabanemise kõrgeima täiuslikkuse.
BG 18.50: Oo, Kuntī poeg, Ma räägin sulle nüüd, kuidas sellise
täiuslikkuseni jõudnud inimene võib tõusta kõrgeimate teadmiste tasandile ehk
jõuda Brahmanini, tegutsedes viisil, mida Ma nüüd sulle lühidalt selgitan.
BG 18.51-53: Eneseteadvustamiseni jõuab kahtlemata see inimene, kes arukuse
abil puhastununa kontrollib sihikindlalt oma mõistust, kes hülgab meeleliste
naudingute objektid, kes on vaba nii kiindumustest kui ka vastumeelsustest, kes
elab üksikus eraldatud paigas, kes sööb vähe, kes kontrollib oma keha, mõistust
ja kõnet, kes on alati süvenenud transsi, kes on vaba valest egost, soovist
omandada kunstlikku jõudu, võltslikust uhkusest, ihast, vihast, kes ei võta
vastu midagi materiaalset, kes on vaba võltslikust omanditundest ning kes on
alati rahulik.
BG 18.54: Sellise transtsendentaalse positsiooni saavutanud inimene
teadvustab kohe Kõrgeimat Brahmanit ning muutub läbinisti rõõmsaks. Ta ei kurda
kunagi ega ihalda midagi. Ta suhtub võrdselt kõikidesse elusolenditesse. Sellel
tasandil jõuab ta Minu puhta pühendunud teenimiseni.
BG 18.55: Minu tõelist olemust Jumala Kõrgeima Isiksusena on võimalik
mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Ning kui inimene on Mind sellise
pühendunud teenimise läbi täielikult teadvustanud, võib ta siseneda Jumala
kuningriiki.
BG 18.56: Ehkki Minu puhas pühendunu sooritab mitmesuguseid tegevusi, on
Ta alati Minu kaitse all ning seetõttu jõuab ta Minu armust igavesse ja
hävimatusse elupaika.
BG 18.57: Looda kõikides oma tegevustes Minule ning tööta alati Minu
kaitse all. Sel moel pühendunud teenimist praktiseerides viibi täielikult Minu
teadvuses.
BG 18.58: Kui sa tõused Minu teadvusse, ületad sa Minu armu läbi kõik
tingimustest sõltuva elu takistused. Ent kui sa ei tegutse sellises teadvuses,
vaid toimid vale ego mõjuvallas ega kuula Mind, siis oled sa teelt eksinud.
BG 18.59: Kui sa ei toimi Minu juhenduste kohaselt ega astu lahingusse,
siis oled sa end eksitada lasknud. Sinu loomuse kohane tegevus on sõjas
võidelda.
BG 18.60: Oo, Kuntī poeg, illusiooni kütkes olles ei taha sa praegu Minu
juhenduste kohaselt toimida, kuid omaenese loomusele alludes oled sa ikkagi
sunnitud tegutsema just samal moel.
BG 18.61: Oo, Arjuna, Kõigekõrgem Jumal asetseb igaühe südames ning juhib
kõikide elusolendite rändamisi, kes justkui viibiksid materiaalsest energiast
valmistatud "masinas".
BG 18.62: Oo, Bharata järglane, alistu täielikult Temale. Tema armust
saavutad sa transtsendentaalse rahu ning jõuad kõrgeimasse ja igavesse
elupaika.
BG 18.63: Nüüd olen Ma sulle selgitanud veelgi salajasemaid teadmisi.
Mõtle selle kõige üle järele ning siis toimi, nagu õigeks pead.
BG 18.64: Kuna sa oled Minu väga kallis sõber, annan Ma sulle Oma
kõrgeima juhenduse, mis on kõikidest teadmistest väärtuslikeim. Kuula nüüd
Mind, sest see on sulle kasuks.
BG 18.65: Mõtle alati Minust, saa Minu pühendunuks, teeni Mind ning
avalda Mulle austust. Sedasi toimides jõuad sa kindlasti Minuni. Ma luban sulle
seda, sest sa oled Minu väga kallis sõber.
BG 18.66: Hülga kõik religioonid ning lihtsalt alistu Minule. Mina
vabastan sind kõikidest patuste tegude järelmõjudest. Ära karda midagi.
BG 18.67: Neid salajasi teadmisi ei tohi kunagi selgitada neile, kes ei
soorita askeese ega pühendunud teenimist ega ole pühendunud, ega ka mitte
neile, kes Mind kadestavad.
BG 18.68: Inimene, kes selgitab seda kõrgeimat saladust Minu
pühendunutele, jõuab kahtlemata puhta pühendunud teenimiseni ning tuleb lõpuks
tagasi Minu juurde.
BG 18.69: Ei ole selles maailmas Minu jaoks ühtegi temast kallimat
teenijat, ega ei saa ka kunagi olema.
BG 18.70: Ning Ma kuulutan, et inimene, kes uurib seda meievahelist püha
vestlust, teenib Mind arukusega.
BG 18.71: Ning see, kes kuulab usuga ja kadestamata, vabaneb kõikidest
patuste tegude järelmõjudest ning jõuab jumalakartlike isiksuste poolt
asustatud headtoovatele planeetidele.
BG 18.72: Oo, Pṛthā poeg, oo, rikkuste vallutaja, oled sa kuulanud kõike
tähelepanelikult ja keskendunud mõistusega? On sinu teadmatus ja illusioon nüüd
hajutatud?
BG 18.73: Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, oo, eksimatu, minu illusioon on
nüüd hävitatud. Sinu armust olen ma tagasi saanud oma mälu. Nüüd olen ma
vankumatu ja vaba kahtlustest ning valmis tegutsema vastavalt Sinu
juhendustele.
BG 18.74: Sañjaya ütles: Sedasi olen ma kuulnud kahe suure hinge, Kṛṣṇa
ja Arjuna vahelist vestlust. Ning selle sõnum on sedavõrd imeline, et mu
ihukarvad tõusevad püsti.
BG 18.75: Vyāsa armust olen ma kuulnud neid kõige salajasemaid õpetusi
otse kogu müstitsismi valitsejalt Kṛṣṇalt, kes isiklikult kõneles Arjunaga.
BG 18.76: Oo, kuningas, meenutades üha uuesti ja uuesti seda Kṛṣṇa ja
Arjuna vahelist imelist ja püha vestlust, kogen ma naudingut, mis paneb mu keha
värisema.
BG 18.77: Oo, kuningas, kui ma meenutan Jumal Kṛṣṇa imelist kuju, pole mu
imestusel piire ning ma rõõmustan ikka ja jälle.
BG 18.78: Kus iganes viibivad kõikide müstitsismide valitseja Kṛṣṇa ja
osavaim vibukütt Arjuna, seal on kindlasti ka küllus, võit, erakordne jõud ja
moraalsus. Selline on minu arvamus.