18. Peatükk: Järeldus — loobumuse täiuslikkus

Bhagavad-gītā nii nagu see on


BG 18.1: Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.

BG 18.2: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Suured õpetatud isiksused nimetavad loobumuslikuks elukorralduseks [sannyāsaks] loobumist tegevustest, mis lähtuvad materiaalsetest ihadest. Ning kõikide tegevuste tulemustest loobumist nimetavad targad loobumuseks [tyāgaks].

BG 18.3: Mõned õpetatud isiksused kuulutavad, et kõik resultaatidele suunatud tegevused tuleb hüljata kui valed tegevused, samas kui teised targad kinnitavad, et ohverdusi, annetusi ja askeese ei tohi kunagi hüljata.

BG 18.4: Oo, parim Bhāratatest, kuula nüüd Minu otsust loobumuse kohta. Oo, sina, kes sa oled kui tiiger inimeste seas, pühakirjades kuulutatakse, et loobumus jaguneb kolme kategooriasse.

BG 18.5: Ohverdustest, annetustest ja askeesidest ei tule loobuda. Neid peab jätkama. Tõepoolest, ohverdused, annetused ja askeesid puhastavad isegi suuri hingi.

BG 18.6: Oo, Pṛthā poeg, kõiki neid tegevusi tuleb sooritada vabana kiindumustest ja ootamata nende tulemusi. Neid tuleb teha kohusetundest. Selline on Minu lõplik seisukoht.

BG 18.7: Ettekirjutatud kohustustest ei tohi kunagi loobuda. Kui inimene illusiooni tõttu oma ettekirjutatud kohustuste täitmisest loobub, tunnistatakse tema loobumus teadmatuse guṇasse kuuluvaks.

BG 18.8: Sellise inimese loobumus, kes hülgab ettekirjutatud kohustuste täitmise hirmust kehaliste ebamugavuste ees või sellepärast, et see on liialt vaevarikas, kuulub kire guṇasse. Sellisel moel toimimine ei aita kunagi kellelgi loobumuses edasi areneda.

BG 18.9: Oo, Arjuna, kui inimene täidab oma ettekirjutatud kohustusi vaid sellepärast, et ta on kohustatud neid täitma, ning loobub kõikidest materiaalsetest suhetest ega kiindu oma töö viljadesse, tuleb tema loobumust pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.

BG 18.10: Arukas loobuja viibib vooruse guṇas ning ta ei vihka ebasoodsat tööd ega ole ka kiindunud soodsasse töösse. Tal pole töö suhtes mingeid kahtlusi.

BG 18.11: Kõikidest tegevustest loobumine pole kehastunud hingele tõesti mitte võimalik. Kuid seda, kes on loobunud oma töö viljadest, nimetatakse tõeliselt loobunuks.

BG 18.12: See, kes pole elanud loobumuslikku elu, on pärast surma sunnitud kogema oma tegude kolme liiki vilju — ihaldatuid, mitteihaldatuid ning nende vahepeale jäävaid. Kuid need, kes on järginud loobumuslikku elukorraldust, on vabad tegude järelmõjudest, mille all kannatada või mida nautida.

BG 18.13: Oo, tugevakäeline Arjuna, vedānta kohaselt eksisteerib tegevuste sooritamiseks viis põhjust. Nüüd Ma selgitan neid sulle.

BG 18.14: Tegevuspaik [keha], tegevuse sooritaja, erinevad meeled, mitmesugused jõupingutused ja lõpuks Ülihing — need on tegevuse viis tegurit.

BG 18.15: Iga õige ja vale teo, mida inimene oma keha, mõistuse ja kõnega korda saadab, põhjustajaks on need viis tegurit.

BG 18.16: Seepärast ei ole see, kes peab ennast tegevuste ainsaks sooritajaks, arvestamata nimetatud viit tegurit, kindlasti mitte kuigi arukas ega suuda näha asju sellistena nagu need on.

BG 18.17: Isegi kui inimene tapab kedagi selles maailmas, ei tapa ta tegelikult, kui ta ei tegutse ajendatuna valest egost ega ole lasknud oma arukust aheldada. Samuti ei seo tema tegevused teda kunagi.

BG 18.18: Teadmised, teadmiste objekt ja teadja on kolm tegevuse ajendeiks olevat tegurit; meeled, töö ja tegija on kolm tegevuse koostisosa.

BG 18.19: Vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale eksisteerib kolme laadi teadmisi, tegevusi ja tegutsejaid. Kuula nüüd nendest Minult.

BG 18.20: Tea, et sellised teadmised, mille abil inimene võib näha ühesugust jagamatut vaimset loodust kõikides lugematuteks vormideks jagunenud elusolendites, kuuluvad vooruse guṇasse.

BG 18.21: Neid teadmisi, mille mõjul inimene arvab, et igas erinevas kehas on erinevat liiki elusolend, tuleb pidada kire guṇasse kuuluvaiks.

BG 18.22: Ning need teadmised, mis ei sisalda tõde, mis annavad väga vähest informatsiooni ning mille läbi inimene on kiindunud ühesugusesse töösse, pidades seda kõigeks kõiges, kuuluvad pimeduse guṇasse.

BG 18.23: Tegevus, mis on reguleeritud ning mida sooritatakse kiindumuse, armastuse või vihata, ihaldamata nautida selle tegevuse vilju, kuulub vooruse guṇasse.

BG 18.24: Kuid suurte jõupingutustega oma soovide rahuldamiseks sooritatud tegevust, mille ajendiks on vale ego, nimetatakse tegevuseks kire guṇas.

BG 18.25: Tegevust, mida sooritatakse illusioonis, hoolimata pühakirjade korraldustest ning mõtlemata ei sellele, milliseid ahelaid see tegu tulevikus seab, ega sellele, milliseid kannatusi või vägivalda see teistele põhjustab, nimetatakse tegevuseks teadmatuse guṇas.

BG 18.26: Inimene, kes täidab oma kohuseid suure sihikindluse ja entusiasmiga, puutumata kokku materiaalse looduse guṇadega, vabana valest egost ning laskmata end häirida nii edust kui ka ebaõnnestumisest, tegutseb vooruse guṇas.

BG 18.27: Inimene, kes on kiindunud oma töösse ja töö viljadesse, ihaldades neid nautida, kes on ahne, ebapuhas, alati kade ning mõjutatav rõõmust ja kurbusest, viibib kire guṇas.

BG 18.28: Inimene, kes tegutseb alati pühakirjade juhenduste vastaselt, kes on materialistlik, kangekaelne, valelik ja osav teisi solvama, ning kes on laisk, alati pahur ja armastab töid edasi lükata, tegutseb teadmatuse guṇas.

BG 18.29: Oo, rikkuste võitja, palun kuula nüüd, kui Ma räägin sulle üksikasjalikult looduse kolme erineva guṇaga seotud erinevatest arusaamadest ja sihikindlusest.

BG 18.30: Oo, Pṛthā poeg, vooruse guṇa valitseb arusaama, mille läbi inimene teab, mida teha ja mida mitte, mida karta ja mida mitte karta, mis aheldab ning mis vabastab.

BG 18.31: Oo, Pṛthā poeg, sellist arusaama, mis ei aita inimesel eristada usku uskmatusest ega tegevusi, mida peaks tegema, tegevustest, mida ei tohiks teha, valitseb kire guṇa.

BG 18.32: Oo, Pārtha, selline arusaam, mille läbi inimene, olles illusiooni ja pimeduse lummuses, hakkab pidama uskmatust usuks ja usku uskmatuseks, ning mis paneb ta püüdlema alati vales suunas, on teadmatuse guṇas.

BG 18.33: Oo, Pṛthā poeg, murdmatu sihikindlus, mis tugineb vankumatule jooga praktiseerimisele ning mis kontrollib mõistuse, eluõhu ja meelte tegevusi, on sihikindlus vooruse guṇas.

BG 18.34: Kuid sellist sihikindlust, oo, Arjuna, mille läbi inimene kiindub tugevalt resultaatidele suunatud religioossetesse tegevustesse, majanduslikku arengusse ning meelte rahuldamisse, valitseb kire guṇa.

BG 18.35: Ning selline arutu sihikindlus, oo, Pṛthā poeg, mis ei tõuse kõrgemale unistamisest, kartlikkusest, hädaldamisest, tusasusest ja illusioonist, on pimeduse guṇa mõjuvallas.

BG 18.36: Oo, parim Bhāratate hulgas, palun kuula nüüd Minult kolme laadi õnnest, mille läbi tingimustest sõltuv hing naudib ning mille läbi ta vahel vabaneb kõikidest kannatustest.

BG 18.37: Seda, mis on algul kui mürk, kuid lõpuks kui nektar ning mis äratab inimese eneseteadvustamisele, nimetatakse õnneks vooruse guṇas.

BG 18.38: See õnn, mida inimene kogeb meelte kokku puutudes meelte ihaldusobjektidega ning mis algul tundub nektarina, lõpuks aga mürgina, kuulub kire guṇasse.

BG 18.39: Ning see õnn, mis teeb pimedaks eneseteadvustamise suhtes, mis on algusest lõpuni vaid pettekujutelm ning mis tekib unest, laiskusest ja illusioonist, on õnn teadmatuse guṇas.

BG 18.40: Pole ühtegi elusolendit, ei sellel planeedil ega pooljumalate hulgas kõrgematel planetaarsüsteemidel, keda need materiaalsest loodusest sündinud kolm guṇat ei mõjutaks.

BG 18.41: Oo, vaenlaste nuhtleja, brāhmaṇaid, kṣatriyaid, vaiśyaid ja śūdraid eristatakse omaduste põhjal, mis on sündinud igaühe isiklikust loomusest vastavalt materiaalse looduse guṇadele.

BG 18.42: Rahulikkus, enesekontroll, askeetlikkus, puhtus, sallivus, ausus, teadmised, tarkus ja religioossus — need on brāhmaṇale loomulikud omadused, mille kohaselt ta tegutseb.

BG 18.43: Kangelaslikkus, jõud, sihikindlus, leidlikkus, julgus lahingus, heldekäelisus ja juhtimisvõime on kṣatriyale loomulikud omadused, mille kohaselt ta tegutseb.

BG 18.44: Maaviljelus, lehmade kaitsmine ning kaubitsemine on vaiśyade loomusele vastav töö; śūdrate kohustuseks on teha füüsilist tööd ning teenida teisi.

BG 18.45: Töötades vastavalt oma omadustele, võib iga inimene saavutada täiuslikkuse. Ma räägin sulle nüüd, kuidas see on võimalik.

BG 18.46: Teenides Jumalat, kes on kõikide elusolendite allikas ning kes on kõikeläbiv, võib inimene oma kohustuste täitmise läbi täiuslikkuseni jõuda.

BG 18.47: Parem on teha oma tööd ebatäiuslikult, kui võtta omaks kellegi teise tegevused ning sooritada neid täiuslikult. Oma loomusele vastavate kohustuste täitmine ei too kunagi endaga kaasa patuste tegude järelmõjusid.

BG 18.48: Igat üritust varjutavad teatavad puudujäägid, täpselt nagu suits varjutab tuld. Oo, Kuntī poeg, seepärast ei tohiks keegi endale loomupärasest tööst loobuda, isegi kui ta teeb oma töös rohkelt vigu.

BG 18.49: Enese üle kontrolli omav, kiindumustest vaba ja kõik materiaalsed naudingud hüljanud inimene võib loobumuslikku elu praktiseerides saavutada kõikidest tegevuste järelmõjudest vabanemise kõrgeima täiuslikkuse.

BG 18.50: Oo, Kuntī poeg, Ma räägin sulle nüüd, kuidas sellise täiuslikkuseni jõudnud inimene võib tõusta kõrgeimate teadmiste tasandile ehk jõuda Brahmanini, tegutsedes viisil, mida Ma nüüd sulle lühidalt selgitan.

BG 18.51-53: Eneseteadvustamiseni jõuab kahtlemata see inimene, kes arukuse abil puhastununa kontrollib sihikindlalt oma mõistust, kes hülgab meeleliste naudingute objektid, kes on vaba nii kiindumustest kui ka vastumeelsustest, kes elab üksikus eraldatud paigas, kes sööb vähe, kes kontrollib oma keha, mõistust ja kõnet, kes on alati süvenenud transsi, kes on vaba valest egost, soovist omandada kunstlikku jõudu, võltslikust uhkusest, ihast, vihast, kes ei võta vastu midagi materiaalset, kes on vaba võltslikust omanditundest ning kes on alati rahulik.

BG 18.54: Sellise transtsendentaalse positsiooni saavutanud inimene teadvustab kohe Kõrgeimat Brahmanit ning muutub läbinisti rõõmsaks. Ta ei kurda kunagi ega ihalda midagi. Ta suhtub võrdselt kõikidesse elusolenditesse. Sellel tasandil jõuab ta Minu puhta pühendunud teenimiseni.

BG 18.55: Minu tõelist olemust Jumala Kõrgeima Isiksusena on võimalik mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Ning kui inimene on Mind sellise pühendunud teenimise läbi täielikult teadvustanud, võib ta siseneda Jumala kuningriiki.

BG 18.56: Ehkki Minu puhas pühendunu sooritab mitmesuguseid tegevusi, on Ta alati Minu kaitse all ning seetõttu jõuab ta Minu armust igavesse ja hävimatusse elupaika.

BG 18.57: Looda kõikides oma tegevustes Minule ning tööta alati Minu kaitse all. Sel moel pühendunud teenimist praktiseerides viibi täielikult Minu teadvuses.

BG 18.58: Kui sa tõused Minu teadvusse, ületad sa Minu armu läbi kõik tingimustest sõltuva elu takistused. Ent kui sa ei tegutse sellises teadvuses, vaid toimid vale ego mõjuvallas ega kuula Mind, siis oled sa teelt eksinud.

BG 18.59: Kui sa ei toimi Minu juhenduste kohaselt ega astu lahingusse, siis oled sa end eksitada lasknud. Sinu loomuse kohane tegevus on sõjas võidelda.

BG 18.60: Oo, Kuntī poeg, illusiooni kütkes olles ei taha sa praegu Minu juhenduste kohaselt toimida, kuid omaenese loomusele alludes oled sa ikkagi sunnitud tegutsema just samal moel.

BG 18.61: Oo, Arjuna, Kõigekõrgem Jumal asetseb igaühe südames ning juhib kõikide elusolendite rändamisi, kes justkui viibiksid materiaalsest energiast valmistatud "masinas".

BG 18.62: Oo, Bharata järglane, alistu täielikult Temale. Tema armust saavutad sa transtsendentaalse rahu ning jõuad kõrgeimasse ja igavesse elupaika.

BG 18.63: Nüüd olen Ma sulle selgitanud veelgi salajasemaid teadmisi. Mõtle selle kõige üle järele ning siis toimi, nagu õigeks pead.

BG 18.64: Kuna sa oled Minu väga kallis sõber, annan Ma sulle Oma kõrgeima juhenduse, mis on kõikidest teadmistest väärtuslikeim. Kuula nüüd Mind, sest see on sulle kasuks.

BG 18.65: Mõtle alati Minust, saa Minu pühendunuks, teeni Mind ning avalda Mulle austust. Sedasi toimides jõuad sa kindlasti Minuni. Ma luban sulle seda, sest sa oled Minu väga kallis sõber.

BG 18.66: Hülga kõik religioonid ning lihtsalt alistu Minule. Mina vabastan sind kõikidest patuste tegude järelmõjudest. Ära karda midagi.

BG 18.67: Neid salajasi teadmisi ei tohi kunagi selgitada neile, kes ei soorita askeese ega pühendunud teenimist ega ole pühendunud, ega ka mitte neile, kes Mind kadestavad.

BG 18.68: Inimene, kes selgitab seda kõrgeimat saladust Minu pühendunutele, jõuab kahtlemata puhta pühendunud teenimiseni ning tuleb lõpuks tagasi Minu juurde.

BG 18.69: Ei ole selles maailmas Minu jaoks ühtegi temast kallimat teenijat, ega ei saa ka kunagi olema.

BG 18.70: Ning Ma kuulutan, et inimene, kes uurib seda meievahelist püha vestlust, teenib Mind arukusega.

BG 18.71: Ning see, kes kuulab usuga ja kadestamata, vabaneb kõikidest patuste tegude järelmõjudest ning jõuab jumalakartlike isiksuste poolt asustatud headtoovatele planeetidele.

BG 18.72: Oo, Pṛthā poeg, oo, rikkuste vallutaja, oled sa kuulanud kõike tähelepanelikult ja keskendunud mõistusega? On sinu teadmatus ja illusioon nüüd hajutatud?

BG 18.73: Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, oo, eksimatu, minu illusioon on nüüd hävitatud. Sinu armust olen ma tagasi saanud oma mälu. Nüüd olen ma vankumatu ja vaba kahtlustest ning valmis tegutsema vastavalt Sinu juhendustele.

BG 18.74: Sañjaya ütles: Sedasi olen ma kuulnud kahe suure hinge, Kṛṣṇa ja Arjuna vahelist vestlust. Ning selle sõnum on sedavõrd imeline, et mu ihukarvad tõusevad püsti.

BG 18.75: Vyāsa armust olen ma kuulnud neid kõige salajasemaid õpetusi otse kogu müstitsismi valitsejalt Kṛṣṇalt, kes isiklikult kõneles Arjunaga.

BG 18.76: Oo, kuningas, meenutades üha uuesti ja uuesti seda Kṛṣṇa ja Arjuna vahelist imelist ja püha vestlust, kogen ma naudingut, mis paneb mu keha värisema.

BG 18.77: Oo, kuningas, kui ma meenutan Jumal Kṛṣṇa imelist kuju, pole mu imestusel piire ning ma rõõmustan ikka ja jälle.

BG 18.78: Kus iganes viibivad kõikide müstitsismide valitseja Kṛṣṇa ja osavaim vibukütt Arjuna, seal on kindlasti ka küllus, võit, erakordne jõud ja moraalsus. Selline on minu arvamus.

BG 18.: