17. Peatükk: Usu jaotused

Bhagavad-gītā nii nagu see on 17.2


śrī-bhagavān uvāca

tri-vidhā bhavati śraddhā
dehināḿ sā svabhāva-jā
sāttvikī rājasī caiva
tāmasī ceti tāḿ śṛṇu


śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; tri-vidhā — kolme liiki; bhavati — muutub; śraddhā — usk; dehinām — kehastunu; sā — see; sva-bhāva-jā — vastavalt materiaalse looduse guṇale, mille mõju all ta viibib; sāttvikī — vooruse guṇas; rājasī — kire guṇas; ca — samuti; eva — kindlasti; tāmasī — teadmatuse guṇas; ca — ja; iti — sel moel; tām — seda; śṛṇu — kuula Minult.

TÕLGE

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Vastavalt looduse guṇadele, mille mõju all kehastunud hing viibib, võib tema usk olla kolme liiki — vooruses, kires või teadmatuses. Kuula nüüd sellest lähemalt.


SELGITUS

Neid, kes teavad pühakirjade reegleid, kuid loobuvad laiskuse või hoolimatuse tõttu nende järgimisest, valitsevad materiaalse looduse guṇad. Vastavalt vooruse, kire või teadmatuse guṇa mõju all sooritatud varasematele tegudele omandavad nad teatud loomuse. Elusolend on looduse erinevate guṇadega pidevalt kokku puutunud ning alates hetkest, mil elusolend puutus kokku materiaalse loodusega, on ta omandanud erinevaid mentaliteete, vastavalt tema suhetele materiaalse looduse guṇadega. Kuid selline materialistlik mentaliteet ja loomus võivad muutuda, kui inimene hakkab suhtlema tõelise vaimse õpetajaga ning kuuletub talle ja pühakirjade seadustele. Sedasi võib inimene tõusta teadmatuse ja kire tasandilt vooruse tasandile. Sellest võib järeldada, et pime usk, mida valitseb materiaalse looduse guṇa, ei aita inimesel täiuslikkuse tasandile tõusta. Suheldes tõelise vaimse õpetajaga, peab inimene asjade üle hoolikalt ja arukusega järele mõtlema. Sedasi võib inimene tõusta kõrgema guṇa tasandile.

<<<<    >>>>