17. Peatükk: Usu jaotused

Bhagavad-gītā nii nagu see on 17.14


deva-dvija-guru-prājña-
pūjanaḿ śaucam ārjavam
brahmacaryam ahiḿsā ca
śārīraḿ tapa ucyate


deva — Kõigekõrgema Jumala; dvija — brāhmaṇate; guru — vaimse õpetaja; prājña — ning kummardatavate isiksuste; pūjanam — kummardamine; śaucam — puhtus; ārjavam — lihtsus; brahmacaryam — tsölibaat; ahiḿsā — vägivallast hoidumine; ca — samuti; śārīram — kehaga seonduv; tapaḥ — askees; ucyate — öeldakse olevat.

TÕLGE

Kehalisteks askeesideks on Kõigekõrgema Jumala, brāhmaṇate, vaimse õpetaja ning kõrgemalseisvate isikute nagu isa ja ema teenimine ning puhtus, lihtsus, tsölibaat ja vägivallast hoidumine.


SELGITUS

Kõigekõrgem Jumal selgitab järgnevalt erinevaid askeese. Esmalt selgitab ta kehalisi askeese. Inimene peab avaldama lugupidamist või õppima avaldama lugupidamist Jumalale või pooljumalatele, täiuslikele ja kvalifitseeritud brāhmaṇatele ja vaimsele õpetajale, samuti kõrgemalseisvatele isikutele nagu isale, emale või igaühele, kes omab teadmisi vedalikest tarkustest. Sellistele isiksustele tuleb avaldada väärilist lugupidamist. Inimene peab puhastama ennast nii väliselt kui ka sisemiselt ning õppima lihtsalt käituma. Ta ei tohiks teha midagi, mida ei soovitata pühakirjades. Ta ei tohiks lubada endale seksuaalelu väljaspool abielu, sest pühakirjad lubavad seksuaalvahekorda astuda ainult oma abikaasaga. Seda nimetatakse tsölibaadiks. Sellised on kehalised askeesid.

<<<<    >>>>