14. Peatükk: Materiaalse looduse kolm gunat

Bhagavad-gītā nii nagu see on 14.9


sattvaḿ sukhe sañjayati
rajaḥ karmaṇi bhārata
jñānam āvṛtya tu tamaḥ
pramāde sañjayaty uta


sattvam — vooruse guṇa; sukhe — õnnes; sañjayati — seob; rajaḥ — kire guṇa; karmaṇi — karmalistes tegevustes; bhārata — oo, Bharata poeg; jñānam — teadmisi; āvṛtya — kattes; tu — aga; tamaḥ — teadmatuse guṇa: pramāde — hulluses; sañjayati — seob; uta — öeldakse.

TÕLGE

Oo, Bharata poeg, vooruse guṇa teeb inimese sõltuvaks õnnetundest, kirg seob ta resultaatidele suunatud tegevustega ning teadmatus katab kinni tema teadmised ja muudab ta hulluks.


SELGITUS

Vooruse guṇa mõju all viibiv inimene on rahuldatud oma töö või intellektuaalsete otsingutega, nagu näiteks filosoof, teadlane või õpetaja võivad olla rahuldatud, süvenedes oma teatud tegevusalasse. Kire guṇa mõjuvallas viibiv inimene töötab oma töö viljade nautimise nimel, ta püüab omandada nii palju vara kui vähegi võimalik ning kasutab seda ka heategevuslikel eesmärkidel, rajades haiglaid või jagades annetusi mõnedele teistele ühiskondlikele institutsioonidele. Sellised on kire guṇa mõjuvallas viibimise tunnused. Ning teadmatuse guṇa katab kinni inimese teadmised. Teadmatuse guṇa mõju all sooritatud tegevused ei too kasu ei tegevuse sooritajale endale ega ka kellelegi teisele.

<<<<    >>>>