14. Peatükk: Materiaalse looduse kolm gunat

Bhagavad-gītā nii nagu see on 14.5


sattvaḿ rajas tama iti
guṇāḥ prakṛti-sambhavāḥ
nibadhnanti mahā-bāho
dehe dehinam avyayam


sattvam — vooruse guṇa; rajaḥ — kire guṇa; tamaḥ — teadmatuse guṇa; iti — sel moel; guṇāḥ — omadused; prakṛti — materiaalne loodus; sambhavāḥ — sündinud; nibadhnanti — muudavad tingimustest sõltuvaks; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; dehe — selles kehas; dehinam — elusolend; avyayam — igavene.

TÕLGE

Materiaalne loodus koosneb kolmest guṇast — voorusest, kirest ja teadmatusest. Oo, tugevakäeline Arjuna, kui igavene elusolend puutub kokku materiaalse loodusega, muudavad need guṇad ta tingimustest sõltuvaks.


SELGITUS

Elusolend on oma olemuselt transtsendentaalne, mistõttu tal ei ole materiaalse loodusega midagi ühist. Ent kuna ta on muutunud sõltuvaks materiaalse maailma tingimustest, tegutseb ta siiski materiaalse looduse kolme guṇa mõju all. Kuna elusolenditel on vastavalt looduse erinevatele aspektidele erinevad kehad, on nad sunnitud tegutsema vastavalt omandatud guṇadele. See ongi erinevate naudingute ja kannatuste põhjus.

<<<<    >>>>