14. Peatükk: Materiaalse looduse kolm gunat

Bhagavad-gītā nii nagu see on 14.4


sarva-yoniṣu kaunteya
mūrtayaḥ sambhavanti yāḥ
tāsāḿ brahma mahad yonir
ahaḿ bīja-pradaḥ pitā


sarva-yoniṣu — kõikides eksistentsi liikides; kaunteya — oo, Kuntī poeg; mūrtayaḥ — vormid; sambhavanti — nad avalduvad; yāḥ — mis; tāsām — kõikide nende; brahma — kõrgeim; mahat yoniḥ — mateeriasse sündimise algpõhjus; aham — Mina; bīja-pradaḥ — seemne andev; pitā — isa.

TÕLGE

Oo, Kuntī poeg, tuleb mõista, et sellesse materiaalsesse loodusesse sündimine on teinud võimalikuks kõikide eluvormide olemasolu, ning et Mina olen nende kõigi isa, kes annab seemne.


SELGITUS

Selles värsis öeldakse selgelt, et Jumala Kõrgeim Isiksus, Kṛṣṇa on kõikide elusolendite algne isa. Elusolendid on sündinud materiaalse ja vaimse looduse ühenduses ning nad elavad lisaks sellele planeedile ka kõikidel teistel planeetidel, isegi materiaalse maailma kõrgeimal planeedil, kus elab Brahmā. Elusolendeid on kõikjal: maa sees, vees ja tules. Nende avaldumine on toimunud tänu nende emale, materiaalsele loodusele, kellele Kṛṣṇa on andnud Oma seemne. Seega eostub materiaalne maailm elusolenditega, kes loomise hetkel avalduvad erinevates vormides vastavalt nende varasematele tegudele.

<<<<    >>>>